Aasta 2026 on Eesti kaitsepoliitikuid ja diplomaate sundinud tegelema tavapärasest tihedama tõrjetööga. Tõrjuda on tulnud mitmesuguseid narratiive, mis sedakorda kõik pärit «sõbralikest» allikatest. Lähiajalugu tõendab, et ebameeldivatest ohunarratiividest võib aga Balti julgeolekule rohkem kasu kui kahju olla, kirjutab toimetaja Meelis Oidsalu.
Miks kujutavad osa Lääne sõjamänge Baltikumi endiselt hapra, vaid mõne päevaga allavõetava mängunupuna ning miks see Eesti, Läti ja Leedu diplomaatidele nii hinge läheb? Viimaste aastate simulatsioonid, alates RANDi šokeerivast kolmapäevasest «vallutusest» kuni Saksa ajalehe Welt Suwałki kriisi stsenaariumini, on tekitanud nii pahameelt kui ka vaikselt muutnud NATO idatiiva tegelikku kaitset.
Samas on need ebamugavad stsenaariumid toonud päevavalgele otsustuskohad, mida kabinetivaikuses muidu ei arutataks: kui kiiresti suudab Berliin reageerida, mida teha USA kõhkluse korral ning kuidas vältida olukorda, kus sõda kaotatakse enne selle algust.