Aasta esimene pool kinnitab järjepidevalt, kui ettearvamatu on praegune maailmamajandus. Geopoliitilistest kriisidest on keskseim Hormuzi väinas toimuv, mis mõjutab otseselt energiahindu ja takistab tooraine jõudmist piirkondadesse, kus neid enim vajatakse.
«Võimatu on prognoosida, kui kaua praegune kriis kestab. Seetõttu tugineb SEBi seekordne majandusprognoos finantsturgude eeldusele, et Hormuzi väin avaneb lähikuudel. See stsenaarium ei ole garanteeritud, kuid selle realiseerumise korral on maailmamajanduse vaade mõõdukalt optimistlik,» seisis prognoosis.
Kallim energia ja tarneprobleemid mõjutavad enim Euroopa majandust. SEBi prognoosi kohaselt kujuneb euroala tänavuseks majanduskasvuks 0,8 protsenti. Saksamaa majanduskasv jääb 0,6 protsendi juurde, mis on küll tagasihoidlik, kuid eelmise aastaga võrreldes kolm korda suurem.
Sarnaste väljakutsete ees seisab ka Soome, kellele prognoositakse 0,7-protsendilist majanduskasvu. Selgelt positiivsem on vaade Rootsile, kus SKP peaks tänavu kasvama 2,6 protsenti – see pakub olulist tuge ka Eesti eksportijatele.
Eesti majandust toetab eratarbimine
Eestis on 2026. aastal oodata viimaste aastate kiireimat majanduskasvu. SEBi prognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu 2,5 protsenti. Peamine tugisammas on tarbijanõudluse taastumine.
Kuigi inflatsioon ja energiahinnad on tõusnud, ei kaalu need üle viimasest tulumaksumuudatusest tulenevat reaalpalga kasvu. Tarbijate kasvanud isu kinnitab ilmekalt viimastel kuudel kiiresti suurenenud müük jaekaubanduses. Majandusele annavad hoogu ka riiklikud investeeringud taristuehitusse, kuid rolli mängib ka erasektor.
Eesti majanduse suurimaks väljakutseks kujuneb järgmise arenguhüppe leidmine. Juba kümmekond aastat on Eesti majanduskasvu aidanud alal hoida tehnoloogiaettevõtete kiire võidukäik, samas kui traditsioonilistes majandusharudes, eriti tööstuses, on kasv vindunud.