Siseminister Igor Taro (Eesti 200) tutvustas esmaspäeval riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonile inimeste varjatud jälgimiseks Eestis antud lubade ning jälitustoimingute andmeid, kuid keelas pärast istungut komisjoni liikmetel seda teavet avaldada.
“Eile tutvustas siseminister Igor Taro riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonile andmeid selle kohta, kui palju lube on inimeste varjatud jälgimiseks Eestis antud ning milliseid jälitustoiminguid ning kui paljude inimeste suhtes on aastate lõikes tehtud. Lihtsas eesti keeles: kui paljusid on varjatult jälgitud, telefonikõnesid pealt kuulatud,” kirjutas komisjoni liige Raimond Kaljulaid (SDE) sotsiaalmeedias. “Pärast komisjoni istungilt tuli ministrilt e-kiri, et see ülevaade on vaid asutusesiseseks kasutamiseks. Olen selle vaidlustanud.”
“See on täielik jama, millesse minister on end süvenemata ja kogenematusest sisse mässida lasknud,” lisas Kaljulaid.
“Mina ei leia seadusest ühtegi alust sellist teavet salastada. Vastupidi – seadus ütleb, et üldistatud statistilisi ülevaateid ei tohi asutusesiseseks teabeks tunnistada,” jätkas Kaljulaid. “Ministri komisjonile esitatud ülevaatel puudus märge selle kohta, et tegu on asutusesisese teabega ja ka alus. Minister isegi ei teadnud komisjoni istungil, kas see on asutusesisene teave või mitte. Küsisime mitu korda.”
Kaljulaid märkis, et ta võiks selle ülevaate ka avaldada, aga austusest riigi vastu ta ei tee seda, vaid annab ministrile võimaluse ise piirang tühistada ja teave avaldada.
“Teave, millest me räägime, on otseselt seotud Paul Kerese hiljutise tõdemusega, et keegi täpselt ei tea, kui paljusid Eestis on pealt kuulatud või varjatult jälgitud. Sellele on ka Carri Ginter tähelepanu juhtinud. Kas KEEGI seda üldse teab? Ma väidan nende ministri tabelite pealt, et paraku mitte,” märkis Kaljulaid.
“Praegune usalduskriis kahjustab õigusriiki, keegi sellest ei võida. Salastamine ja keerutamine teeb asja ainult hullemaks,” lisas riigikogu liige. “Madis Hindre kirjutas Eesti Ekspressis eelmisel nädalal, kuidas tipppoliitikud põhimõtteliselt elavad teadmises, et julgeolekuasutused kuulavad pealt nende telefonikõnesid.”
Kaljulaid osutas, et varjatud jälgimine puudutab tuhandeid Eesti inimesi, kes suuremas osas ei oma avalikku võimu ja keda riik pole üheski seaduserikkumises kahtlustanud.
“Prokuratuur on vahepeal ka täpsustanud, mis asjaoludel teavitatakse inimesi, kui neid on pealt kuulatud. Sellest täpsustusest ilmneb, et näiteks, kui juhuslikult on näiteks tundide kaupa pealt kuulatud näiteks riigikogu liikmeid, aga ka peaministri, presidendi, või õiguskantsleri jutuajamisi, siis ei pea neid sellest teavitama. Huvitav…,” lõpetas Kaljulaid.