Toomas Pärteli sõnul jõuab kõrgem nafta hind ka ehitusmaterjalidesse. „Osasid üldehitusmaterjale mõjutab see rohkem, näiteks vahtplasti puhul on hinnatõus väga tuntav – 30% ümber, kuid puidu puhul õnneks oluliselt väiksem,“ ütles Pärtel ja lisas, et üldiselt oli varumise mõttes puidusektori jaoks talv soodne, sest külmakraadid võimaldasid materjali metsast lihtsamini välja tuua.
„Puidu hinda mõjutab praegu üles kallinenud transport ja üldine inflatsioon. Lisaks on ehituses palju kasutatavast kuusepalgist tekkinud defitsiit – mitu aastat kimbutasid kuusikuid kuuse-kooreüraskid, kellele pehmed talved sobisid ning seetõttu võeti palju kuusematerjali maha. Ülepakkumine langetas hinda, kuid see aeg sai nüüd läbi. Ka männimaterjali hinnad on tõusmas, kuid vähem kui kuusel,“ nentis Pärtel.
Viimased aastad mõjutas puidu hinda soodsalt ka Skandinaavia ehitus- ja kinnisvaraturu madalseis, mistõttu sai Soomest-Rootsist suhteliselt odavat puitu, kuid praeguseks on sealne ehitussektor üles sulama hakanud ning materjalide hinnad tõusnud. „See on hea uudis meie kohalike puidutööstuste konkurentsivõimele. Võrreldes paari aasta taguse ajaga on puit siiski lõpptarbijale praegu veel kolmandiku võrra soodsam,“ ütles Pärtel ning lisas, et ladudes jagub vana hinnaga puitmaterjali veel kuuks.
Edasine puidu hind sõltub sisendkuludest ja nõudlusest ning sellest, kas ehitusturg läheb korralikult käima. Jaanuaris ja veebruaris pidurdas ehitamist külm ilm, kuid märtsis kasvas ehitusmaterjalide müük hüppeliselt ning kokku tuli tänavuse esimese kvartali puitmaterjalide müügimaht veidi suurem kui mullu samal ajal.
„Praegu pikka hinnaprognoosi teha ei saa, kõik muutub kiiresti. Kolmanda kvartali puiduhinnad selguvad jaanipäevaks, kuid praeguse info põhjal pigem pole hinnalangust oodata,“ ütles Pärtel.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (6)