Need arengud eeldavad terviklikku arusaama energiaturust, -süsteemidest ja -tehnoloogiatest. Selleks on vaja spetsialiste, kes suudavad siduda materjaliteaduse, seadmete tööpõhimõtted ja energiamajanduse ühtseks tervikuks.
Tallinna Tehnikaülikooli eestikeelne magistriõppekava „Rohelised energiatehnoloogiad“ valmistab ette just selliseid eksperte, andes teadmised ja oskused, mis võimaldavad panustada kestlikku energiasektorisse ning toetada Eesti konkurentsivõimet kiiresti muutuvas energiamajanduses.
„Energiavaldkonnas ei piisa üksikute tehnoloogiate tundmisest – vaja on omada tervikvaadet ja mõista kogu süsteemi toimimist,“ ütleb programmijuht Kristi Timmo.
Õppekava tähtsust kinnitab fakt, et tegemist ei ole abstraktse tulevikuerialaga, vaid tänase tööturu nõudlusega: 2022. aastal avatud programmi esimene lend lõpetas 2024. aasta kevadel ning suur osa lõpetajatest rakendab omandatud teadmisi juba erialasel tööl.
Magistriõppekava teise kursuse tudeng Joel Kokla ütleb, et tema otsus sellele erialale tulla sündis mitme teguri koosmõjul. „Määravaks sai isiklik huvi loodusteaduste ja inseneeria vastu ning kandideerimisel otsisin suunda, mis need kaks ühendaks,“ kirjeldab ta.
Kokla valikut mõjutas ka laiem ühiskondlik taust: „Eesti elektrisüsteemi desünkroniseerimine Venemaa võrgust tõi selgelt esile julgeoleku ja iseseisva energiataristu olulisuse. See pani mõtlema, et energeetika pole pelgalt tehniline valdkond, vaid sellel on otsene mõju riigi toimimisele ja kestlikkusele.“
Õppekava läbinud Solarstone OÜ tootearenduse juhi Henri Lassi sõnul on TalTechist omandatud teadmised aidanud teda päris tööelus väga otseselt. „Roheliste energiatehnoloogiate õppekavas on õppeaineid, mis käsitlevad päikese- ja tuuleenergia tehnoloogiaid, akusüsteeme, vesiniku tootmis- ja salvestusmehhanisme. Oma töökogemuses olen tänaseks kokku puutunud kõikide nende teemadega suuremal või vähemal määral. Peamine kogemus on just päikesetehnoloogias, kuna töötan ettevõttes Solarstone, mis tegeleb päikesekatuste ehitamisega,“ ütleb ta.
Lass rõhutab, et päikesekatus ei ole lihtsalt ehitusdetail, vaid kahte funktsiooni ühendav lahendus. „Päikesekatus on toode, mis toimib samaaegselt nii katusena kui ka energiatootmise lahendusena – kaks ühes. Kuna vastutan ettevõttes tootearenduse ja tehnoloogilise arengu eest, siis teadmised kõikidest eelmainitud tehnoloogiatest on olulised tuleviku toodete loomisel. Need teadmised on aidanud mind ka isikliku tootearenduse-inseneeria ettevõtte Hengineering OÜ loomisel,“ lisab ta.
Hinnangute kohaselt kasvab vajadus taastuvenergiatehnoloogia spetsialistide järele 2050. aastaks maailmas kordades. See tähendab, et tegemist pole ainult Eestile väga vajaliku, vaid rahvusvaheliselt kasvava tööpõlluga.
Mida sellel erialal päriselt õpitakse?
TalTechi magistrikava „Rohelised energiatehnoloogiad“ keskendub peamistele tehnoloogiatele, millele puhta energia tulevik suuresti toetub: päikese-, tuule- ja vesinikuenergiale ning akusalvestustehnoloogiatele. Just nendele lahendustele hakkab tuginema suuremate sektorite elektrifitseerimine.
Õppekaval saadakse põhiteadmised päikese-, tuule-, vesiniku- ja energiasalvestusetehnoloogiatest ning süsteemidest. Õpitakse tundma materjale, valmistamise tehnoloogiaid, seadmete tööpõhimõtteid ja rakendusvõimalusi. Tegemist ei ole kitsa laborierialaga, vaid laiapõhjalise inseneeriaõppega, mis ühendab materjaliteaduse, elektroenergeetika, süsteemimõtlemise, digilahendused ja ettevõtluse.
Õpitakse näiteks seda, kuidas töötavad tänapäevased kütuseelemendid, elektrolüüserid, päikesepatareid ja tuulegeneraatorid ning kuidas toodetud energiat efektiivselt salvestada ja hallata erinevates süsteemides. Samuti analüüsitakse elektriturgude toimimist ja hindade kujunemist avatud turul. „Valdkonna spetsialist peab mõistma nii tehnoloogiaid kui ka nende toimimist suuremas süsteemis – alates materjalidest kuni energiaturuni. See annab võime teha teadlikke otsuseid kiiresti muutuvas keskkonnas,“ selgitab Timmo.
Praktiline õpe, mitte ainult teooria
Õppekava üks suurimaid tugevusi on praktilisus. Tudengid ei jää ainult loengusaali, vaid teevad projektitöid ettevõtetes ja teaduslaborites. Just seal sünnivad kontaktid tulevaste tööandjatega ning saab selgeks, kuidas teadmised päriselus tööle panna.
Kokla sõnul on õppekava suurimaks väärtuseks projektiained, mis ühendavad praktilised insenerioskused, teoreetilised teadmised ja tulemuste akadeemilise esitamise. „Õpingute käigus kasutatakse tööstuses levinud tarkvarasid. Näiteks windPRO abil analüüsitakse nii tuulikute optimaalset paigutust kui ka nende tekitatavat mürataset. PV*SOL tarkvaraga modelleeritakse päikeseelektrisüsteeme, hinnatakse varjutuse mõju ja valitakse autonoomsusvajadusele vastavad salvestuslahendused,“ toob ta näiteid.
Lisaks tehnilisele poolele annab õppekava hea ülevaate energiaturgude toimimisest. „Üks kiiremini arenevaid valdkondi on sagedusturg, kus elektrisüsteemi tasakaalustamiseks kaubeldakse tootmis- ja tarbimisvõimsustega väga lühikese ajaskaala jooksul. Eestis on see võimalus veel üsna uus, mistõttu on vastav oskusteave energiaettevõtetes eriti hinnatud,“ ütleb Kokla.
Ka Lass peab õppekava suureks tugevuseks selle praktilist ja laiapõhjalist ülesehitust, kuid toob eraldi esile õpingukaaslased ja koostöö ettevõtetega. „Ausalt öeldes mäletan õpinguid helgelt eelkõige tänu oma lennule. Meil oli värvikas seltskond, kellega käisime väljasõitudel ja kui ainetega hätta jäime, siis lahendasime koos koolitükke. Tänaseks töötab suur osa neist, kellega koos õppisime, erialastel töökohtadel ja vajadusel oleksid nad kõne kaugusel,“ meenutab ta.
„Muidugi, tuleb mainida ära, et koostöö ettevõtetega oli täielikult olemas ja oli mõne puhul väga hea sissejuhatus ka oma uuele töökohale. Näiteks sain isiklikult kooli kõrvalt Solarstone’is teha kõik vajalikud ettevõtte/ülikooli projektid. Need toetasid nii kooli- kui ka tööprojekte. Kusjuures, kellel oli rohkem huvi teaduse vastu, siis ka osa eriala õpingutest möödus laborites. See tähendab, et kellel huvi, oli võimalus jätkata ka doktorikraadi suunal,“ kirjeldab Lass.
Esimese lennu magistritööd annavad sellest hea pildi: arendati uusi fassaadilahendusi ehitisintegreeritud päikesepaneelidele, tehti elutsükli analüüse Eestis toodetavatele paneelidele, otsiti optimaalseid lahendusi päikese-, tuule- ja akuparkidele ning töötati välja uusi materjale järgmise põlvkonna päikesepaneelidele ja kütuseelementidele.
Eesti ei taha olla ainult tehnoloogia ostja
Õppekava olulisus ulatub kaugemale üksikisiku karjäärist. See puudutab otseselt Eesti majanduse tulevikku. Kui soovime, et rohepööre ei tähendaks lihtsalt välismaiste seadmete sisseostmist, vaid looks siinset teadmist, tööstust ja lisandväärtust, on vaja oma ala asjatundjaid.
„Eesmärk ei ole olla ainult tehnoloogia kasutaja, vaid ka selle arendaja. Selleks on vaja teadmisi ja kompetentsi, mida saab kujundada just läbi tugeva inseneeriahariduse,“ rõhutab Timmo.
Just seepärast on õppekava eesmärk koolitada inimesi, kes oskavad nii taastuvenergiaseadmeid kasutada kui suudavad ka kohapeal välja töötada uusi rakendusi, juhtida arendusi ja luua ettevõtteid.
Rohepööre tähendab ka vastutust
TalTechi programm ei käsitle rohetehnoloogiaid naiivselt. Uued tehnoloogiad ei lahenda kõiki probleeme automaatselt, vaid toovad kaasa ka uusi küsimusi, eriti ressursside kasutuse ja jäätmete osas.
Päikesepaneelid, tuulikud, akud ja kütuseelemendid vajavad materjale, mille varud on piiratud. Samuti tekib nende kasutusaja lõpus suur hulk jäätmeid. Hinnanguliselt võib 2050. aastaks maailmas olla ringluses 60–78 miljonit tonni päikesepaneelide jäätmeid.
Seetõttu on õppekava oluline osa ringmajandus, elutsükli analüüs ja materjalide taaskasutus. „Materjalide tõhus kasutus ja taaskasutus on tuleviku energiatehnoloogiate lahutamatu osa. Ilma selleta ei ole võimalik süsteemi kestlikult arendada,“ ütleb Timmo.
Õppida saab ka Ida-Virumaal
Õppekava laiem mõju paistab välja ka regionaalses arengus. TalTechi Virumaa kolledžis saab õppida peaerialal „Rohelised energiasüsteemid ja mikrovõrgud“.
See on oluline just Ida-Virumaale, sest selle piirkonna tulevikku mõjutavad energiamajanduse muutused kõige otsesemalt. Seega vajatakse seal inimesi, kes suudavad aidata tööstust ümber kujundada ning viia ellu uusi energialahendusi.
Tulevikueriala, millel on päris mõju
Kokla hinnangul aitab eriala lahendada Eesti energiapöörde suurimaid väljakutseid just tervikpildi loomise kaudu. „Fookus pole parima lahenduse leidmisel, vaid ühise arusaama kujundamisel, kuidas erinevad tehnoloogiad – tuul, päike ja vesinik – koos tööle panna,“ ütleb ta.
Ja kui riigi „energiakompott“ tulevikus muutub, on vaja spetsialiste, kes suudavad kiiresti kohaneda. „Laiem vaade võimaldab teha tasakaalukamaid otsuseid ja nende üle põhjendatult debateerida,“ märgib Kokla.
Lassi sõnul valmistab see õppekava spetsialiste hästi ette tööks, millel on päriselt mõju Eesti majandusele, energiajulgeolekule ja keskkonnale. „Insenerid, tehnoloogid, teadlased ja paljude teiste erialade esindajad, kes sellest valdkonnast välja kasvavad, on igale püüdlikule riigile eduka toimimise alus. Ettevõtete vajadus selliste spetsialistide järele kasvab pidevalt – vaja on inimesi, kes suudavad arendada, hallata ja luua tulevikutehnoloogiaid,“ rõhutab ta.
Lassi sõnul on selliste teadmiste praktiline väärtus juba praegu hästi nähtav. „Heaks näiteks on Bolti koostöö Utilitase ja Alexelaga, mille tulemusel pakutakse Tallinnas vesinikutakso teenust. Sellise projekti elluviimine eeldab igas osalevas ettevõttes tugevat tehnilist kompetentsi. Tähelepanelik mööduja võib neid taksosid juba täna linnapildis märgata.“
Nagu Kokla seob ka Lass rohetehnoloogiate arendamise otseselt energiajulgeoleku ja riigi vastupidavusega. „Alternatiivsed kütuse- ja energialahendused aitavad vähendada sõltuvust fossiilkütustest ning maandada riske olukordades, kus tarned võivad ootamatult katkeda, nagu näiteks pinged Hormuzi väinas on näidanud. Innovatsioon selles valdkonnas on hädavajalik, et mitmekesistada riigi energiabilanssi ja tugevdada energiajulgeolekut. Just sellised lahendused on tuleviku majanduse, keskkonnahoiu ja riikliku vastupidavuse seisukohalt võtmetähtsusega – ning nende alus algab kvaliteetsest erialasest haridusest.“
Roheliste energiatehnoloogiate magistrikava sobib neile, kes tahavad töötada kiiresti arenevas sektoris, mõjutada Eesti tulevikku ja teha tööd, millel on reaalne tähendus. See on eriala inimestele, kes ei taha rohepööret kõrvalt vaadata, vaid selles ise kaasa rääkida. Inimestele, kes soovivad luua uusi lahendusi, teha targemaid otsuseid ja aidata Eestil olla mitte muutuste sabas, vaid eesotsas.
TalTechi õppekava annab selleks nii teadmised, praktilise kogemuse kui ka võimaluse kujundada tulevikku ise. Tutvu õppekavaga.
Tallinna Tehnikaülikooli tudengid, vilistlased ja teadlased loovad lahendusi, mis viivad edasi nii Eestit kui ka maailma. Reaalsed teadmised loovad reaalseid lahendusi. Vastuvõtt Tallinna Tehnikaülikooli on avatud 6. juuli keskpäevani: taltech.ee/reaalne