Plaan rajada ülivõimsad keskused suurte tehisarumudelite treenimiseks – mille Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen visandas enam kui aasta tagasi – kuulutatakse ametlikult välja sel kevadel. Tegemist on Euroopa vastusega USA jõulistele sammudele arvutusvõimsuse suurendamisel.
Siiski seavad seadusandjad ja eksperdid kahtluse alla, kas Euroopas on üldse nõudlust sellise võimsuse järele, mida need rajatised pakkuma hakkavad. Kriitikute sõnul riskib EL 20 miljardi euro matmisega projekti, mis ei suuda aidata liidul konkureerida USA ja Hiinaga.
Kuna Euroopa on tehnoloogia reguleerimise tõttu niigi USA-st ja Hiinast maha jäänud, võib ebaefektiivne arvutusvõimsuse plaan liidu positsiooni veelgi nõrgestada. Samal ajal liiguvad suured projektid, nagu Ühendriikide OpenAI hiiglaslik 500 miljardi dollariline andmekeskus Stargate, kiires tempos edasi.
“Keegi ei suutnud mulle selgitada, milline on nende gigatehaste äriplaan,” ütles Saksamaa Roheliste eurosaadik Sergey Lagodinsky hiljutisel üritusel Brüsselis. “Rääkisin mõne inimesega, kes väitsid, et meil on Euroopasse lihtsalt rohkem arvutusvõimsust vaja. Aga kui ma küsin, milleks, siis vastatakse, et see pole oluline, meil on lihtsalt võimsust juurde vaja.”
Euroopa Komisjon teatas vastuses, et arvutusvõimsust on vaja vältimaks liigset sõltuvust teistest maailmajagudest. “Küsimus ei ole ainult toores arvutusvõimsuses, vaid suveräänses andmetöötluses,” sõnas Euroopa Komisjoni pressiesindaja Thomas Regnier.
Norra rajatav Stargate oleks üks konkurente
Euroopa Komisjon on üritanud kiiresti tagada arvutusvõimsust piirkonna tehnoloogiahiidudele, idufirmadele ja teadlastele, et püsida konkurentsis USA juhtivate keelemudelitega, nagu OpenAI ChatGPT ja Anthropicu Claude.
Esimese sammuna teatas komisjon 2024. aastal plaanist rajada 16 riigis 19 tehisarule keskendunud superarvutit, mida tuntakse AI-tehastena. Eelmise aasta veebruaris kirjeldas von der Leyen järgmist etappi: gigatehaseid.
Eesmärk on rajada neli kuni viis keskust, millest igaühes on 100 000 graafikaprotsessorit (GPU) – kiipi, mida kasutatakse AI-mudelite treenimiseks. Need oleksid neli korda suuremad kui senised AI-tehased ja konkureeriksid maailma juhtivate projektidega, näiteks Norras asuva OpenAI andmekeskusega Stargate.
Projekte rahastatakse avaliku ja erasektori ühisinvesteeringutega ning EL on selleks loonud 20 miljardi euro suuruse fondi. Komisjoni eelmisel aastal läbi viidud mitteametliku küsitluse käigus esitati 76 sooviavaldust 60 rajatise loomiseks 16 riigis, teiste seas osales ka tuntud Prantsuse ettevõte Scaleway.
Praegu käib töö sooviavalduste ühendamise, viimistlemise ning praktiliste detailide täpsustamisega liikmesriikide ja EL-i superarvutite võrgustikku haldava üksuse EuroHPC vahel. Ametlik hankekutse on kaks korda edasi lükkunud ja seda oodatakse sel kevadel.
Kuigi idee on ehitada hiiglaslikud rajatised ülimahukate AI-mudelite treenimiseks, pole kriitikute sõnul selge, millised ettevõtted hakkaksid megakeskuste võimsust kasutama.
“On ebaselge, kes on gigatehaste sihtrühm,” ütles Brüsseli mõttekoja Centre for European Policy Studies teadur Nicoleta Kyosovska. Kyosovska oli üks raporti autoreid, mis kandis pealkirja: “Innovatsioonipühakojad või katedraalid kõrbes?”
“Meil ei ole nii palju AI-ettevõtteid, meil on ainult Mistral,” nentis ta.
Euroopa sõltuvus
Peale Prantsusmaa ettevõtte Mistrali ei ole Euroopas teisi AI-ettevõtteid, mis oleksid võimelised arendama nii suurt arvutusvõimsust nõudvaid mudeleid. Kuid ka Mistral ei jää gigatehaste käivitamist ootama, vaid rajab oma taristut.
Veebruaris teatas ettevõte 1,2 miljardi euro suuruse investeeringu tegemisest Rootsi andmekeskustesse. Märtsi lõpus kaasas ettevõte 830 miljonit dollarit, et rahastada Pariisi lähedale rajatavat andmekeskust, kus on ligi 14 000 graafikaprotsessorit.
See on andnud hoogu üleskutsetele, et komisjon ei peaks keskenduma ChatGPT-ga võistlevate suurte keelemudelite toetamisele, vaid panustama Euroopa tööstuslikele tugevustele.
“Me ei suuda kunagi võistelda USA-s juba tehtud investeeringutega,” ütles Bulgaaria eurosaadik Eva Maydell veebruaris toimunud arutelul. “Väljaspool keelemudeleid on terve maailm, kus peituvad meie kui eurooplaste strateegilised eelised.”
Tema hinnangul suudavad suured keelemudelid küll teksti koostada, kuid need pole optimeeritud ülesanneteks nagu uute akutehnoloogiate arendamine, millest saaks kasu EL-i tööstusbaas. Kuigi ta ei öelnud otse, et gigatehaste fookus on vale, kutsus ta komisjoni üles mõtlema projekti lõppeesmärgile.
Mistral ei vastanud küsimusele, kas ettevõttel on kavas gigatehaseid kasutada.
Samuti tuntakse muret, et gigatehased suurendavad Euroopa sõltuvust USA tehnoloogiast, kuna turul domineerib Silicon Valleys asuv Nvidia, mis on maailma juhtiv graafikakiipide tarnija.
18-liikmeline eurosaadikute rühm hoiatas komisjoni, et andmekeskuste turg on koondunud ühe tarnija kätte, ning küsis, kuidas kavatseb komisjon kasutada tehisaru gigatehaste algatust Euroopa strateegilise sõltuvuse vähendamiseks.
Regnier keeldus Nvidia-teemalisi muresid otsesõnu kommenteerimast, kuid märkis, et gigatehased suurendavad Euroopa suveräänsust, vältides sõltuvust USA taristust.
“Euroopa tööstus ja teadlased nõuavad selgesõnaliselt suveräänset keskkonda, kus nende strateegilised andmed ja varalised mudelid on Euroopa õiguse alusel täielikult kaitstud ning kolmandate riikide sekkumine on välistatud,” ütles ta.
Teised aga leiavad, et plaan on liiga tagasihoidlik ja hiljaks jäänud ning EL-i 20 miljardi eurone investeering ei ole võrreldav maailmas toimuvaga.
OpenAI käivitas eelmisel aastal 500 miljardi dollarilise arvutusvõimsuse plaani, keskendudes esialgu USA-le, samas kui Anthropic teatas 50 miljardi dollarilisest investeeringust taristusse.
“Kui võrrelda teiste maailma osade ja sealsete investeeringumahtudega, on mastaabid täiesti erinevad,” ütles USA tehnoloogiahiiu Cisco valitsussuhete juht Jeff Campbell veebruaris. “Investeeringute kahekordistamisele mõtlemine võiks olla hea mõte.”