Taro tutvustas komisjonile täpsemalt, kui palju lube on inimeste varjatud jälgimiseks Eestis antud ning milliseid jälitustoiminguid ning kui paljude inimeste suhtes on aastate lõikes tehtud. „Pärast komisjoni istungit tuli ministrilt e-kiri, et see ülevaade on vaid asutusesiseseks kasutamiseks. Olen selle vaidlustanud,“ märkis ta.
„Mina ei leia seadusest ühtegi alust sellist teavet salastada,“ ütles Kaljulaid. „Vastupidi, seadus ütleb, et üldistatud statistilisi ülevaateid ei tohi asutusesiseseks teabeks tunnistada.“
Kaljulaid ühtlasi viitas, et ülevaatel polnud ühtki märget küljes, et tegu oleks asutusesisese teabega ning mille alusel see laiemaks levitamiseks ei kuulu. „Minister isegi ei teadnud komisjoni istungil, kas see on asutusesisene teave või mitte. Küsisime mitu korda.“
Kaljulaid märkis, et ootab ministri poolt piirangu tühistamist ja teabe avaldamist. Ta meenutas, et teema kerkis hiljutisest Paul Kerese tõdemusest, kus too viitas, et keegi ei tea, kui paljusid inimesi on Eestis pealt kuulatud või varjatult jälgitud. „Kas keegi seda üldse teab? Ma väidan nende ministri tabelite pealt, et paraku mitte,“ märkis Kaljulaid.
29.04.2026
Ohtlik usalduskriis. Poliitikud usuvad, et neid kuulatakse pealt ja kõigi kohta on toimik (125)
Taro: kohtumine toimus turvaruumis
Pool päeva hiljem postitas Taro oma sotsiaalmeediasse, et info on tegelikult avalik. „Kui riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon kutsus mind tegema ülevaadet jälitustegevusest ja kohtumine toimus turvaruumis, siis lähtusin oma senisest põhimõttest, et sinna ruumi see kõik ka jääb. Nüüd tean, et parlamendi erikomisjon või vähemalt osa selle liikmeid niisugust arvamust ei jaga. Seda on hea teada, tulevikus oskan ennast täpsemalt häälestada,“ ütles ta.
„Jälitustoimingute kokkuvõtlikud andmed on iseenesest avalikud,“ märkis Taro. „Jälitustegevus ja kontroll selle üle on tõsine teema, sest riivab Eesti inimeste põhiõigusi ja -vabadusi.“
Taro jagas, et jälitustegevuse kohta on info saadaval veebilehel justdigi.ee/kuritegevus2025/jalitustegevus/. Eelmisel aastal anti jälitusluba välja 369 isiku suhtes, mis on 4% ehk 17 isiku võrra vähem kui aasta varem. Jälitustegevust kasutati kõige enam raskete või suure kahjuga kuritegude puhul: organiseeritud narkokuritegevus, rahapesu ja suuremahulised maksukuriteod, korruptsioon, kuritegelike ühenduste tegevus.
Kaljulaid viitas veel, et paljusid Eesti inimesi jälgitakse varjatult ning suuremas osas puudutab see inimesi, kes ei oma avalikku võimu ja keda riik pole üheski seaduserikkumises kahtlustanud. „Rõhutan, et ma ei kahtlusta Eesti julgeolekuasutusi mingites halbades kavatsustes ega ka poliitikasse sekkumises. Nendes asutustes töötavad inimesed, kes tagavad Eesti julgeoleku. Need inimesed teevad väga keerulist ja vajalikku tööd sisemise ja välise rahu kaitsel,“ märkis ta.
Kaljulaid märkis, et ka prokuratuur on vahepeal täpsustanud, mis asjaoludel teavitatakse inimesi, kui neid on pealt kuulatud. „Sellest täpsustusest ilmneb, et kui näiteks tundide kaupa on pealt kuulatud riigikogu liikmeid, aga ka peaministri, presidendi, või õiguskantsleri jutuajamisi, siis ei pea neid sellest teavitama. Huvitav..“
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (9)