Euroopa Liit on seni Iraani sõja tõttu tekkinud energiakriisile vastamisel olnud ettevaatlik. Mõned liikmesriigid pole sellega rahul ja sooviks jõulisemaid üleeuroopalisi samme.
Energiakriisil on Euroopa majandusele topeltmõju. Kõrgemad energiahinnad toovad nii inflatsiooni tõusu kui ka majanduskasvu languse. Mõlemale samal ajal vastamine on aga keeruline.
“Euroopa Komisjon ütleb, et liikmesriikide jagatud toetused hinnatõusu mõju leevendamiseks peaks olema lühiajalised ja täpselt sihitud. Kõik liikmesriigid pole selle ettevaatlikkusega rahul,” ütles Leedu rahandusminister Kristupas Vaitekunas.
“Ma usun kindlalt, et see on ebaaus, et suured ettevõtted lõikavad sellest kriisist kasu. Sellepärast on minu arust ainult aus, et ettevõtted, mis sellest kriisist lisatulu teenivad peaks ka kandma osa selle hinnast,” lisas Saksamaa rahandusminister Lars Klingbeil.
Nelja aasta eest eelmise energiakriisi ajal kehtestas Euroopa Liit fossiilenergiafirmadele erakorralise kasumi maksu. Seekord on Euroopa Komisjon skeptiline.
“Itaalia ja Hispaania sooviks ka laiendada liidu võlareeglites kaitsekuludele tehtud erandit,” ütles Euroopa Komisjoni majandusvolinik Valdis Dombrovskis.
“Ka sellele ettepanekule on komisjon praegu vastanud, et selleks pole praegu veel vajadust ning see ohustaks pikas plaanis finantsstabiilsust,” sõnas Hispaania majandusminister Carlos Cuerpo.