Sõja 1532. päev: Venemaa suuruselt teine naftatöötlemistehas peatas tootmise | Välismaa

Ukraina võimude teatel hukkus ööl vastu teisipäeva ja hiljem sama päeva jooksul toimunud Venemaa drooni- ja raketirünnakutes vähemalt 22 inimest ning üle 80 sai haavata.

Rünnakud toimusid vaid tunde enne Kiievi kavandatud relvarahu jõustumist ning kolm päeva enne Moskva lubatud vaenutegevuse peatamist.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul hukkus Kramatorski kesklinnale heidetud mitme Vene liugpommi tõttu viis tsiviilisikut. Zaporižžja linnavõimude teatel nõudis Venemaa õhurünnak aga 12 inimese elu.

Venemaal Tšuvaššia vabariigis hukkus võimude teatel teisipäeva hommikul droonirünnakus kaks inimest ja 32 sai vigastada.

Esmaspäeval kuulutasid Venemaa ja Ukraina välja ühepoolsed relvarahud enne laupäevaseid pidustusi, millega Venemaa tähistab Nõukogude Liidu võitu Natsi-Saksamaa üle.

Venemaa teatas, et peab relvarahu 8. ja 9. mail, ning ähvardas Kiievi kesklinna “massiivse raketilöögiga”, kui Ukraina peaks relvarahu rikkuma.

Kiiev aga teatas tähtajatu relvarahu järgimisest alates 6. mai südaööst, lisades, et sellest hetkest alates tegutseb Ukraina “sümmeetriliselt”.

Mõlemad relvarahud näivad olevat ühepoolsed – see tähendab, et pooled ei ole kokku leppinud nende tingimustes, kestuses ega järelevalves, rõhutas BBC.

Zelenski kantseleiülem Kõrõlo Budanov ütles, et kui Ukraina presidendi välja kuulutatud relvarahule vastatakse samaga, jätkatakse selle järgimist. Ta rõhutas , et järgmine käik on Venemaa teha.

Zelenski kutsus Venemaad üles relvi langetama ja liikuma tõelise diplomaatia suunas.

“On äärmiselt küüniline paluda vaikust propagandapidustuste pidamiseks ja samal ajal korraldada eelnevalt iga päev selliseid raketi- ja droonirünnakuid,” lisas president. 

Ukraina varasem ja tähtajatu relvarahu on Zelenski jaoks tõenäoliselt viis näidata, et riik on valmis koheseks ja püsivaks relvarahuks ning et igasugune rikkumine pannakse Venemaa süüks.

“Usume, et inimelu on võrreldamatult suurema väärtusega kui mis tahes aastapäeva “tähistamine”,” kirjutas Zelenski sotsiaalmeedias.

Enne kolmapäeva südaööl jõustuvat relvarahu korraldas Ukraina Venemaale mitu õhurünnakut, tabades Leningradi oblastis Kirišis asuvat tööstuspiirkonda ning Tšuvaššia vabariigis Tšeboksarõs paiknevat sõjaliste komponentide tehast.

Teisipäeva hommikul suleti Venemaal ajutiselt mitu lennujaama. Hiljem teatas Moskva linnapea Sergei Sobjanin mitme drooni allatulistamisest pealinna lähistel.

Kreml on võidupüha eel ilmutanud närvilisuse märke.

9. mai pidustused, millega tähistatakse Nõukogude Liidu võitu Natsi-Saksamaa üle, on Venemaa president Vladimir Putini võimuletulekust alates 2000. aastate alguses muutunud üha laiaulatuslikumaks ja suurejoonelisemaks.

Kremli teatel on tänavust peasündmust – suurt sõjaväeparaadi Punasel väljakul – Ukraina “terroriohu” tõttu aga kärbitud ning rasket sõjatehnikat seal ei näidata.

Moskvalasi hoiatati ka, et 9. maile eelnevatel päevadel esineb mobiilse interneti häireid või katkestusi.

Kirišis asuv Venemaa suuruselt teine naftatöötlemistehas peatas teisipäeval tootmise, kuna Ukraina droonirünnakutes sai kahjustada kolm tehase neljast toornafta destilleerimisseadmest (CDU), kinnitasid kaks allikat Reutersile.

Leningradi oblasti kuberner Aleksandr Drozdenko teatas teisipäeval varem, et tehas oli rünnaku sihtmärgiks ning Kiriši linna tööstuspiirkonnas puhkes tulekahju. 

Kaks anonüümset allikat ütlesid Reutersile, et droonirünnakus sai kahjustada kolm tehase neljast destilleerimisseadmest, ilma milleta on tehases tootmine võimatu.

Tehast haldav Surgutneftegaz ei vastanud kohe Reutersi päringule.

Ukraina julgeolekuteenistuse kinnitas rünnakut Kiriši tehasele.

Ukraina on piirist umbes 800 kilomeetri kaugusel asuvat Kiriši tehast sel aastal korduvalt rünnanud.

Allikate hinnangul on kahjustatud seadmete parandamiseks kuluvat aega keeruline prognoosida. Samuti said allikate sõnul kahjustada mitmed abiseadmed.

Tehase tootmisvõimsus on 20 miljonit tonni aastas ehk umbes 400 000 barrelit päevas. Viimastel aastatel on tehas töödelnud ligikaudu 18 miljonit tonni toornaftat aastas, mis moodustab ligi seitse protsenti Venemaa naftatöötlemise kogumahust. Ühtlasi on tegemist ühe peamise diislikütuse tarnijaga nii Venemaa siseturule kui ka ekspordiks.

Ukraina relvajõud korraldasid ööl vastu teisipäeva raketi- ja droonirünnaku mitmetele Venemaa piirkondadele, tabades väidetavalt olulist Venemaa sõjatööstusobjekti Tšuvaši Vabariigis Tšeboksarõs, teatasid Venemaa sotsiaalmeediakanalid.

Tšeboksarõ ühe elaniku sotsiaalmeediasse postitatud fotod ja videod näitavad suurt tulekahju, mis algas ettevõtte JSC VNIIR-Progressi juurest. See on Venemaa riiklik instituut, mis toodab komponente Ukraina ründamiseks kasutatavatele relvadele, sealhulgas rakettidele Iskander ja ründedroonidele Shahed.

Objekti piirkonnas kuuldi plahvatusi pärast õhuhäiret, mis teatas piirkonnas raketiohust. Venemaa Telegrami meediakanalid teatasid, et Ukrainas toodetud FP-5 Flamingo raketi tabamus kahjustas tehast.

Venemaa Leningradi oblasti kuberner Aleksandr Drozdenko teatas 18 Ukraina drooni kahjutuks tegemisest oblasti õhuruumis ja droonitabamuse tagajärjel puhkenud tulekahjust Kiriši tööstustsoonis.

“Leningradi oblastis tulistati öösel alla 18 vaenlase drooni. Kirišis puhkes tulekahju. Eriolukordade ministeeriumi ja Leningradi oblasti tuletõrje- ja päästeteenistuse spetsialistid on alustanud tulekahju kustutamist,” kirjutas Drozdenko oma Max kanalil.

Varem teatas ta 16 drooni allatulistamises piirkonna kohal.

Ukraina siseministri Ihor Klõmenko teatel hukkus Ukrainas esmaspäeval Venemaa õhurünnakutes 14 inimest ja ligi 60 sai vigastada. 

Klõmenko ütles, et Vene väed korraldasid üle riigi rohkem kui 70 rünnakut, mis tabasid seitset oblastit.

“Kõige rängemalt sai kannatada Harkivi oblastis asuv Merefa, kus vaenlase rünnak nõudis seitsme inimese elu. Zaporižžja oblastis asuvas Vilnjanskis tabas rünnak kiriku territooriumi, kus surma sai kaks koguduseliiget,” täpsustas minister.

Muuhulgas võtsid Vene väed sihikule energiataristu rajatised Harkivi, Dnipropetrovski ja Tšernihivi oblastites. Klõmenko rõhutas, et need ei olnud juhuslikud löögid, vaid teadlik terroritaktika tsiviilelanike vastu.

“Esimestest minutitest alates on meie teenistused sündmuskohtadel töötanud. Päästjad ja politsei evakueerivad haavatuid ning annavad esmaabi. Tulekahjusid kustutatakse kiiresti ja rususid koristatakse. Uurijad dokumenteerivad hoolikalt rünnakute tagajärgi,” lisas minister.

Esmaspäeval registreeriti kokku 132 lahingukokkupõrget Ukraina vägede ja Vene sissetungijate vahel, eriti ägedad lahingud toimusid Pokrovski sektoris, kus vaenlane alustas 21 rünnakut. Ukrinformi märkis, et need andmed on kella 22.00 seisuga kohaliku aja järgi.

Ukraina 25 ettevõtet on juba ühinenud eksperimentaalprojektiga, mille eesmärk on luua eraõhutõrje üksusi, teatas esmaspäeval peaminister Julia Svõrõdenko.

“Algatuse raames on 25 ettevõtet üle Ukraina praegu lõpetamas oma õhutõrjerühmade moodustamist,” ütles Svõrõdenko.

“Eksperimentaalne projekt eraõhutõrje loomiseks, mille valitsus käivitas 2025. aasta novembris, toob juba praktilisi tulemusi. Ukraina 25 ettevõtet erinevatest piirkondadest on ühendanud jõud, et tugevdada riigi mitmekihilist õhutõrjesüsteemi,” sõnas peaminister.

Ettevõtted on saanud kaitseministeeriumilt vastava staatuse ja on nüüd oma õhutõrjeüksuste moodustamise protsessis. Mitmed sellised rühmad täidavad juba lahinguülesandeid. Tänaseks on nad alla tulistanud üle kümne vaenlase drooni, mille hulgas on Shahed ja Zala-tüüpi mehitamata õhusõidukid.

Svõrõdenko rõhutas, et projekt aitab tõhustada elutähtsa taristu kaitset ja laiendada õhutõrjevõimekust ilma, et pandaks lisakoormust rindejoone väeosadele. Kõik otsused tehakse sõjalise väejuhatuse järelevalve all ja Ukraina relvajõudude ühtse õhutõrjesüsteemi raames.

Projektiga liituda soovivatele ettevõtetele on paigas selge mehhanism ehk taotluse esitamine kaitseministeeriumile, nõuetelevastavuse kontrolli läbimine, üksuse moodustamine, personali koolitamine ja tegutsemine kooskõlastatult Ukraina õhujõududega.

“Elutähtsa taristu ettevõtetele kehtib lihtsustatud taotlemisprotsess ja need saavad loa deklaratiivsel põhimõttel,” sõnas minister.

Ukraina kaitseminister Mõhhailo Fedorov kiitis juba märtsi lõpus, et erasektorit õhutõrjesse kaasav eksperimentaalprojekt näitab juba esimesi tulemusi.

Zelenski kuulutas välja uued abipaketid

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kuulutas pärast Jerevanis toimunud Euroopa riikide tippkohtumist välja uued abipaketid ning kiirendatud rahastuse droonide ja elektroonilise sõjapidamise süsteemide tootmiseks, edastas uudistekanal Ukrinform.

Zelenski ütles ajakirjanikega rääkides, et kohtumine partneritega ei aidanud mitte ainult tuua poliitilist tähelepanu tagasi Ukrainale, vaid viis ka kokkulepeteni uute kaitsepakettide ning droonide ja elektroonilise sõjapidamise süsteemide kiiremaks rahastamiseks.

Zelenski sõnul pakkus kohtumine võimalust suhelda partneritega nii omavahel ja ka laiemates formaatides.

“Oli niinimetatud Washingtoni rühma kohtumine. Sinna kuuluvad peamiselt riigid, mis on kaasatud läbirääkimistesse ja aruteludesse Ameerika poolega, president Donald Trumpiga, aga ka nende riikliku julgeoleku nõunikega. Arutasime läbirääkimiste jätkamist, sest praegune fookus on Iraanil ja Ühendriigid tegelevad Lähis-Idaga. Meie jaoks on väga oluline tuua tähelepanu tagasi Ukrainale. Täna on poliitiline tähelepanu Ukrainale taastatud,” rääkis riigipea.

President lisas, et partnerid arutasid ka Ukraina esmavajaduste programmi (PURL) jätkamist.

“Leppisime mõne partneriga kokku uutes pakettides. Uusim pakett on Kanada peaministrilt Mark Carneylt ja ulatub 200 miljoni USA dollarini. Carney kinnitas seda. Lähinädalatel pärast tippkohtumist tuleb veel mitu sellist paketti. See on oluline toetus,” rääkis Zelenski.

Riigipea rõhutas partnerite kooskõlastatud tegevuse olulisust.

“Me mõistame, mida 200 miljonit tähendab. Me teame mitmele ballistiliste rakettide vastasele raketile Patrioti õhutõrjesüsteemi jaoks me saame loota,” seletas president, kes rõhutas igasuguse abi väärtust.

Samal ajal märkis Zelenski, et Euroopa Liidu 90 miljardi euro suuruse laenu esimene osamakse tuleks saada võimalikult kiiresti.

“Me peame need vahendid saama juba juunis, kuna on vaja suurendada droonide tootmist. Leppisime ka kokku, et esimene osamakse suunatakse droonidesse ja elektroonilise sõjapidamise süsteemidesse. See peaks kohale jõudma suve alguses. See on oluline otsus,” jätkas riigipea.

Zelenski osaleb Jerevanis Euroopa Poliitilise Ühenduse (EPC) 8. tippkohtumisel. Ürituse raames kohtus Ukraina riigipea Slovakkia, Kanada, Poola, Armeenia ja Gruusia peaministriga. Samuti Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Komisjoni presidendi ning NATO peasekretäriga. Zelenski osales ka Washingtoni rühma formaadis toimunud kohtumisel. 

Kahepäevane tippkohtumine on kokku toonud 48 riigi- ja valitsusjuhti. Esimest korda osaleb foorumil ka Euroopa-väline riik ehk Kanada, mida esindab peaminister Mark Carney.

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril: 

– elavjõud umbes 1 336 120 (+970);

– tankid 11 917 (+3);

– jalaväe lahingumasinad 24 510 (+3);

– suurtükisüsteemid 41 386 (+80);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1770 (+3);

– õhutõrjesüsteemid 1361 (+4);

– lennukid 435 (+0);

– kopterid 352 (+0);

– maapealsed droonisüsteemid 1320 (+3);

– operatiivtaktikalised droonid 274 030 (+1 968);

– tiibraketid 4584 (+0);

– laevad/kaatrid 33 (+0);

– allveelaevad 2 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 94 030 (+206);

– eritehnika 4 170 (+2);

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.