Kõigile uutele autodele muutub juulist kohustuslikuks juhi tähelepanu hajumise eest hoiatav süsteem ADDW, mis võib sõltuvalt tootjast olla aga liiga aktiivne, hakata juhti pigem häirima ning juht võib otsustada selle lihtsalt välja lülitada.
7. juulist jõustub täies mahus Euroopa Liidus määrus, mille järgi peab kõigil uutel autodel, nii sõidu- ja veoautodel kui ka bussidel, olema kõrgtehnoloogiline juhi tähelepanu hajumise eest hoiatamise süsteem ehk ADDW(Advanced Driver Distraction Warning)-süsteem.
Lühidalt öeldes jälgib ADDW-süsteem sõidukijuhti ning kui tuvastab, et juht on väsinud, unine või tegeleb millegi muuga peale juhtimise, siis hoiatab, kas visuaalselt või heliga.
Hoiatuse käivitab näiteks see, kui juhil on silmad mingi aja suletud, kui juht haigutab pikalt mitu korda järjest või vaatab mõnda aega kõrvale ehk silmad pole sõidusuunas või tegeleb juht suitsetamise või telefoni vaatamise või sellega helistamisega.
2024 juulis rakendus määrus uutele autodele, mis toodetud Euroopa Liidus, tänavu juulis laieneb see kõigile uutele autodele, mida Euroopa Liidus müüakse.
Kliimaministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter ütles ERR-ile, et ADDW tehnilised nõuded töötati välja Euroopa Komisjoni poolt koos valdkonna ekspertidega ning kogu algatus on seotud liiklusohutuse nullvisiooni eesmärgiga ehk süsteem loodi vajadusest vähendada juhi tähelepanematusest tingitud liiklusõnnetusi.
Koostööd tegi Euroopa Komisjon sõidukite tootjariikide ekspertidega, seega Eestil selles osas kompetentsi pakkuda ei olnud, lisas Tatter.
“Eesti toetas algatust liiklusohutuse tõhustamise eesmärgist – roolis kõrvaliste asjadega tegelemine viib juhi tähelepanu liiklusest eemale ja sellega kaasneb kõrgendatud oht liiklusõnnetustele ning süsteemi eesmärk ongi vähendada inimeksimusest ja tähelepanu hajumisest tingitud õnnetusi,” lausus ta.
Eesti, nagu kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, aga hakkab tegelema järelevalvega, mida Eestis hakkab tegema transpordiamet.
Tarmo Tähepõld: pidev karjumine paneb süsteemi lihtsalt välja lülitama
Autogeeniuse vastutav toimetaja Tarmo Tähepõld ütles ERR-ile, et ADDW on nagu paljud asjad sündinud heast tahtest ja tema mälu järgi hakkasid süsteemi esimesena pakkuma lisavarustusena nullindate keskel Toyota ja Lexus.
“See jälgib su silmade liikumist ja su pea liikumist. Tavaliselt asub see kas roolisamba kohal juhi ees otse või siis paljudel autodel on see vasakul asuvas uksepostis väike tume aken. See ei lindista, seal sees ei ole kaamera, vaid seal sees on sensorid. Need jälgivad sinu silmade liikumist ja kui su silmad ei vaata õiges suunas, siis ta hakkab su peale karjuma,” kirjeldas Tähepõld.
Kõik on tore kuni selle hetkeni, kui süsteemi ja juhi koostöö enam hästi ei toimi, sest juhil saab tema palju karjumisest villand. Ja siis lülitab juht süsteemi välja, täpselt nagu sellise süsteemi, mis hakkab su peale karjuma, kui sa kiirust kas või ühe km/h võrra ületad, ütles Tähepõld.
“Selles mõttes on väga hea tõesti, kui sa vahid telefoni ja siis see (ADDW) annab sulle korraks märku, kutsub sind korrale. Et sa tõepoolest reageerid, see oleks ideaalne variant. Aga üldiselt on tegu lihtsalt ühe tüütu plõnnijaga,” ütles ta.
Tähepõld tõi näiteks, et tänapäeva autodes on suured ekraanid, kust peab palju asju juhtima ning ADDW ei luba sul kas või natuke pikemalt neid ekraane jälgida, vaid hakkab karjuma. “See on kitsaskoht – ta küll oskab sinu silmi ja kõike väga täpselt jälgida, aga ta on tihti nii üliaktiivne mõnes autos, nii närviliseks häälestatud, et lihtsalt karjub su peale kogu aeg, ja siis sa lülitad selle välja,” lausus Tähepõld.
Tähepõllu sõnul on ADDW-süsteem kindlasti hea mõtte ja kavatsusega tehtud, kuid praegu ei suuda see piisavalt arvestada tegelike olukordadega: näiteks kui sõidukijuht ongi sunnitud korduvalt kõrvale vaatama möödasõidul, hakkab süsteem autojuhi peale karjuma.
Seega tuleb oodata, et tootjad süsteemi täiustavad , sest ADDW on tulnud kindlasti selleks, et jääda.
“See on hea asi, aga see lihtsalt ei toimi päris olukorras enamjaolt nii, nagu võiks. Ehk et see muutub taustamüraks – isegi kui sa seda välja ei lülita, lõpuks harjud selle tänitamisega ära. Ja siis see tegelikult ei täida ju enam oma eesmärki. Loodetavasti ajaga paraneb kõik, praegu on see mõnel autol parem, mõnel on halvem,” lausus Tähepõld.
“Kindlasti on sellest kasu ka ja loodetavasti tulevikus aina rohkem, lihtsalt hetkel on see natuke valus üleminekufaas,” lisas ta.