Veneetsia kunstibiennaalil avatakse kolmapäeval Eesti paviljon, mille asekomissar Kaarin Kivirähk ütles avamise eel “Terevisioonile”, et Venemaa osalemine tänavusel biennaalil saab veidi liiga palju tähelepanu. Koos Ukrainaga on otsustatud keskenduda kõrge kunstilise tasemega paviljonidele. Sealjuures ei taheta lasta siiski unustada, et Venemaa agressioonisõda Ukrainas endiselt käib.
Kolmapäeval, 6. mail avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus “Lekkiva taeva maja”. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali.
“Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,” sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. “Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel,” rääkis Estna, kes kolis biennaali ajaks koos pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida.
Eesti paviljon avatakse vanas kirikuhoones, millest sai 1990. aastatel kogukonnakeskus. “Nii et meil on siin ka korvpallirõngas,” rääkis Eesti paviljoni asekomissar Kaarin Kivirähk “Terevisioonile”. “Merike Estna on lisanud siia ruumi veel ühe kihi, mis on tema nägemus Eesti paviljonist. Ta hakkab siin maalima, selleks on siin ka redel, sest maalimisele tuleb selle biennaali üks suurimaid maale,” lisas ta.
“Näituse peamiseks teemaks ongi kunstniku enda nägemus elavast maalist. See on üsna eriline, et ta hakkab siin kohapeal maalima. Enamasti Veneetsias ikkagi näitused valmivad ja kunstnik koos tiimiga lahkuvad, aga tänavune Eesti paviljon valmib publiku silme all. See on väga eriline,” selgitas Kivirähk.
“Teiseks on Merike Estnat huvitanud juba pikalt naiskunstiajalugu ja emaduse teema. Need tulevad kindlasti ta maalidesse ja tegelikult vihjeid nendele näeb ka juba keraamilistest plaatidest koosneval põrandal. Eesti sõnum on väiksemate unustatud lugude välja toomine, aga nende välja toomine ise on väga suurejooneline,” sõnas Kivirähk.
Tänavuse kunstibiennaali kohal ripuvad ka geopoliitika-pilved. Pahameelt on tekitanud nii Venemaal kui ka Iisraelil biennaalil osaleda lubamine. Möödunud nädalal astus tagasi ka biennaali žürii, kes oli nädal varem võtnud vastu otsuse arvata peaauhindade konkurentsist välja paviljonid, kelle riigijuhid on Rahvusvahale Kriminaalkohtu uurimise all.
Kivirähki sõnul saab Venemaa osalemine Eesti paviljoni vaatest isegi liiga palju tähelepanu. “Hästi paljud välisajakirjanikud on meie käest selle kohta küsinud. Mingis mõttes on see väga tore, et Eesti esindajate käest küsitakse selle kohta kommentaare. Teisalt oleme sellel teemal suhelnud ka Ukraina tiimiga ja nende sõnum on, et ärme räägi Venemaast, unustame selle ära ja keskendume kunstiliselt kõrge tasemega paviljonidele, nagu näiteks Eesti, Läti, Leedu, Ukraina ja Austria, kes on väga hea paviljoniga väljas,” muigas Kivirähk.
“Aga iseenesest on seda, et Venemaa osaleb, märgatud ja seda ei ole unustatud. Meie omalt poolt pöörame tähelepanu just sellele, et sõda Ukrainas jätkuvalt käib,” lisas ta.
Eesti on Veneetsia biennaalil osalenud alates 1997. aastast ning 2026. aastal esitletakse Eesti ekspositsiooni 15. korda. Tänavuse näituse kuraator on Natalia Sielewicz, kujundus on valminud koos Berliini arhitektuuristuudioga D_P_S, mida juhatab Diogo Passarinho ning Estna kostüümid on loonud moedisainer Lilli Jahilo.
Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.