Reiche sõnul teeb Saksamaa “kõik endast oleneva”, et vältida riiki Venemaaga ühendavate Nord Streami gaasijuhtmete taaskäivitamist.
Läänemere põhjas kulgev umbes 1220 kilomeetri pikkune trass, mis sümboliseeris varem Euroopa sõltuvust Venemaa fossiilkütustest, muutus 2022. aasta septembris toimunud veealuste plahvatuste tõttu suures osas kasutuskõlbmatuks. Berliini hinnangul korraldas plahvatused Ukraina diversantide rühm.
Teadaolevalt on aga Saksamaa valitsus lasknud koostada raporti gaasitarnete taastamise tehnilise teostatavuse kohta.
Raportist järeldub, et neljast torust kolm on kahjustatud ja korrodeerunud sedavõrd, et nende parandamine oleks äärmiselt keeruline ja kulukas. Samas selgus, et ainsat tervet toru, Nord Stream 2 B-liini, saaks teoreetiliselt igal ajal uuesti käivitada – selleks on vaja vaid paari juriidilise formaalsuse täitmist.
Parempoolsed Saksa poliitikud, sealhulgas valitseva Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) silmapaistvad tegelased, on kutsunud üles seda sammu astuma, kui Venemaa sõlmib Ukrainaga rahuleppe ja Lääs hakkab sanktsioone leevendama.
Kuna Saksamaa sõltub endiselt tugevalt gaasist ning riiki on tabanud mitmed tarnešokid, mis tipnesid Hormuzi väina kriisiga, usuvad analüütikud, et poliitiline ja majanduslik surve vähemalt ühe Nord Stream 2 toru taaskäivitamiseks võib lõpuks osutuda ületamatuks.
CDU energia- ja rahandusminister Katherina Reiche ei välistanud seda stsenaariumi otseselt, kuid ta rõhutas Berliini vankumatut toetust Ukrainale.
“Ma ei ole absoluutselt huvitatud sellest, et keegi [Venemaa], kes pommitas Euroopa naabri varemeteks, saaks sellest samal ajal kasu,” ütles minister. “Teeme kõik endast oleneva, et see [Nord Streami taaskäivitamine] ei teostuks.”
Saksamaa seisab silmitsi Euroopa ühtede kõrgeimate kodutarbijate energiahindadega. Riik sulges 2023. aastal oma viimased kolm tuumareaktorit ning loodab eelkõige tuule- ja päikeseenergia laiendamisele samal ajal, kui baaskoormust tagavad gaasielektrijaamad.
Reiche sõnul oli tuumaenergiast loobumine väga selgelt viga ning Saksamaa peab kaaluma selle juurde naasmist uue põlvkonna väikeste moodulreaktoritega (SMR).
SMR-i tehnoloogia, mis põhineb väikestel reaktoritel võimsusega 5–30 protsenti tavalise tuumaelektrijaama toodangust, on kõige kaugemale arenenud Hiinas ja Ameerika Ühendriikides, kuid Euroopas on selle teerajajateks ettevõtted nagu Rolls-Royce.
Kriitikute hinnangul ei ole väikesed moodulreaktorid tõenäoliselt majanduslikult tasuvad ning on oht, et need pakuvad terroristidele või vaenulikele jõududele lihtsat sihtmärki. Reiche väitel pakuvad need aga klassikalistest reaktoritest suuremat paindlikkust ja võivad olla ka turvalisemad.
“Majanduste kiire elektrifitseerimine ja eelkõige tehisintellekti läbimurre suurendab nõudlust tohutute energiakoguste järele,” selgitas Reiche. “Kui me ei taha seda nõudlust rahuldada söega, mis kahjustab kliimat, muutub tuumaenergia hädavajalikuks. Kõik suured majandused toetuvad tuumaenergiale, et tagada nendele tehnoloogiatele vajalik energiahulk.”
Pärast kümmet aastat energiasektoris juhina töötamist naasis Reiche aasta tagasi tipp-poliitikasse ning seisab nüüd silmitsi tugeva kriitikalainega.
Mõned Saksamaa ärijuhid väljendavad rahulolematust, et vaatamata oma ettevõtluskogemusele ja vabaturu ideoloogiale ei ole minister teinud piisavalt, et elavdada riigi vinduvat majandust. Eelmisel kuul esitas ta uuendatud prognoosi, mis ennustas selleks aastaks vaid 0,5-protsendilist sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvu pärast pool kümnendit kestnud langust ja stagnatsiooni.
Teisalt kurdavad mõned riigiametnikud juhtimisstiili üle, mida nad nimetavad hoolimatuks, ning kalduvuse üle eelistada gaasi süsinikuneutraalsetele alternatiividele, näiteks võrguakudele.
Saksamaa plaanib oma energeetika panna gaasile tuginema
Ministeerium teeb ettepaneku tellida 10 gigavati ulatuses gaasielektrijaamu (mis vastab umbes tosinale jaamale) ning rahastada neid elektriarvetele lisatava tasu kaudu.
Väljaanne Der Spiegel teatas hiljuti, et Reiche tellis salaja ühelt Saksamaa mõjukaimalt gaasilobistilt toimiku argumentidega gaasienergia tootmisvõimsuse laiendamise kasuks. Seejärel lasi ta uurida 27 töötaja e-kirju, et tuvastada ministeeriumist info lekitaja.
Reiche on süüdistusi eitanud. Ta kinnitab oma pühendumust Saksamaa eesmärgile saavutada 2045. aastaks kliimaneutraalsus. Samas märkis minister, et kui roheenergiale ülemineku kuludel lastakse jätkuvalt kontrollimatult kasvada, riskib riik nii oma tööstusbaasi kui ka avalikkuse toetuse kaotamisega.
“Me ei saa lubada ülemineku niigi kõrgete kulude edasist kasvu,” lisas Reiche. “Euroopa üldised energiakulud on mitu korda suuremad kui Ameerika Ühendriikides või Hiinas. Seetõttu ei vali mõned ettevõtted oma järgmisteks investeeringuteks enam Saksamaad.”
Üks ministeeriumi algatus, mida Suurbritannias tähelepanelikult jälgitakse, on plaan lõpetada uutele tuule- ja päikeseenergia tootjatele makstavad hüvitised olukordades, kus neil kästakse ülekoormatud elektrivõrguga piirkondades tootmist piirata.
Sarnaselt Suurbritanniaga on see tarnimata jäetud energia eest makstav tootmise piiramise hüvitis muutunud üha kallimaks, kuna tuule- ja päikeseenergia osakaal elektritootmises on pidevalt kasvanud. Nii Ühendkuningriigile kui ka Saksamaale lähevad need hüvitised maksma sadu miljoneid naelu aastas.
Samal ajal kui peaminister Keir Starmeri valitsus püüab Suurbritanniat Euroopa Liiduga tihedamalt siduda, on Reiche kutsunud mõlemaid osapooli üles kaubandustõkkeid vähendama.
“Uued tõkked on muutnud kaubanduse [Saksamaa ja Suurbritannia vahel] keerulisemaks,” märkis minister. “Viimaste aastate kogemus näitab, et kaubandustõkete vähendamine on ainus viis saavutada ühiselt jätkusuutlik kasv. Suured ja võimalikult väheste tõketega turud annavad selge konkurentsieelise.”