Veebruari lõpust on Brenti toornafta hind kerkinud 45 protsenti ning Euroopa maagaasi TTFi hind 39 protsenti. Kuigi tegemist on globaalsete arengutega, jõuab nende mõju üsna kiiresti ka Eesti inimeste igapäevakuludesse.
«Kui kütusehindade kasvu oli näha praktiliselt kohe, siis mõju teistele elualadele jõuab mitu kuud hiljem. Peagi on oodata kommunaalkulude kasvu. Kuna aga tulemas on suvi, mis vähendab hoonete kütmise vajadust, siis alles sügisel on tunda tõelist pitsitust, sest selleks ajaks jõuavad Eestisse ka järgmised hinnakasvu mõjud,» selgitas Izgorodinas.
Citadele analüüsi järgi liigub energiahindade tõus majandusse sektorite kaupa. Kõige kiiremini reageerivad transpordikulud, sest tanklate hinnad muutuvad tavaliselt mõne päevaga. Elektri-, kütte- ja gaasiarvetes hakkab mõju avalduma ligikaudu kolme kuu jooksul ehk eeldatavalt mai lõpuks. Laiem mõju alusinflatsioonile jõuab majandusse umbes viie kuu pärast ehk suve keskpaigaks.
«Energiahindade tõus ei tähenda, et kõik hinnad muutuvad üleöö. Osa hindu muutub väga kiiresti, näiteks kütus tanklates, kuid paljud hinnad on seotud lepingute, tarneahelate ja uute läbirääkimistega. Seetõttu jõuab mõju majapidamisteni lainetena,» lausus Izgorodinas.
Inimeste tarbimisharjumused muutuvad
Tema hinnangul hakkavad Eesti majapidamised kõrgemate energiakulude tõttu järk-järgult oma kulutusi ümber hindama. Eestis võib esimese sektorina löögi saada autode hooldus ja remont, kuna kulutused selles valdkonnas hakkavad tavaliselt vähenema umbes neli kuud pärast energiahindade tõusu. Põhjus on lihtne: inimesed lükkavad edasi need hooldus- ja remonditööd, mis ei ole vältimatud, ning suunavad raha esmavajadustele.