Eesti valitsus kuulutas kolmapäeval välja rahvusvahelise võlakirjade emissiooni, kusjuures esimest korda on kavas võlakirjad välja anda Eesti õiguse alusel, registreerida Eesti väärtpaberite keskdepositooriumis (Nasdaq CSD) ja noteerida Tallinna börsil.
“Kui suuremahulised riigivõlakirjad on tavaliselt üles ehitatud rahvusvahelistele investoritele tuttava Inglise õiguse alusel, siis seekord tuuakse investorid teadlikult kohalikule turule. See tähendab, et välisinvestorid ei osta üksnes Eesti riigi võlakirja, vaid teevad seda kohaliku õiguse ja väärtpaberituru kaudu,” kommenteeris teadet Swedbank.
“See on oluline samm Eesti väärtpaberituru arendamisel. Riik ei kaasa lihtsalt raha, vaid näitab rahvusvahelistele investoritele, et ka kohaliku õiguse ja turu kaudu on võimalik teha suuremahuline ning professionaalselt korraldatud võlakirjaemissioon. See suurendab meie turu usaldusväärsust ja loob parema aluse selleks, et siia jõuaks tulevikus rohkem rahvusvahelist kapitali,” ütles Swedbanki finantsinstitutsioonide ja kapitaliturgude osakonnajuht Allan Marnot.
Peamine erinevus on selles, millises õigus- ja turukeskkonnas võlakiri välja antakse ning kus sellega hiljem kaubeldakse.
“Inglise õiguse alusel emiteeritud eurovõlakirjad on rahvusvahelisel turul tavapärane lahendus, sest paljud suured institutsionaalsed investorid tunnevad seda raamistikku hästi. Samas jäävad sellised võlakirjad kohaliku jaeinvestori jaoks sageli kaugemaks – nii ligipääsu kui ka praktiliste ostu- ja müügitingimuste tõttu,” lisas Marnot.
Eesti õiguse alusel emiteeritud ja Tallinna börsil noteeritud riigivõlakiri loob teistsuguse olukorra. Kuigi pakkumine ise toimub kinnise pakkumisena rahvusvahelistele institutsionaalsetele investoritele, muutub võlakiri pärast noteerimist järelturul kättesaadavaks ka kohalikele investoritele. See tähendab, et Eesti investoril on võimalik riigivõlakirja osta ja müüa tuttavas keskkonnas ehk Tallinna börsi kaudu.
Võlakirjadest laekunud raha kasutab riik üldise riigieelarve puudujäägi katmiseks käesoleval aastal ning likviidsusreservi täiendamiseks, teatas rahandusministeerium.
“Eelarvepuudujääk nii sel kui ka järgmistel aastatel tähendab laenukoormuse kasvu. Vaatamata geopoliitilistele pingetele ja turgude kõikumisele loodame investorite jätkuvale suurele huvile. Esmakordselt ostavad välisinvestorid seekord Eesti riigivõlakirju kohaliku õiguse alusel ja siinse väärtpaberituru võimalusi kasutades, mis aitab loodetavasti kaasa kohaliku kapitalituru arengule,” selgitas riigikassa osakonna juhataja Janno Luurmees.
Viimati emiteeris Eesti pikaajalisi võlakirju rahvusvahelisel kapitaliturul 2025. aasta oktoobris.
Alates 2020. aastast on Eesti riik emiteerinud kolm rahvusvahelist pikaajalist võlakirja kogumahus 4,5 miljardit eurot.
Võlakirjaemissiooni korraldavad DZ Bank, HSBC ja J.P. Morgan ning kaaskorraldaja on Swedbank.
Emissioon toimub lähipäevil, kui turuolukord seda võimaldab, teatas rahandusministeerium.
Võlakirjade maht ja intressimäär selgub emissiooni läbiviimise hetkel ning sõltub nii turuintressidest kui ka investorite nõudlusest.