JEF-i riigid on allkirjastanud kavatsuste protokolli uue sõjalise jõu loomiseks Venemaa ohu tõrjumiseks.
Rahvusvahelised välis- ja julgeolekupoliitika allikad rääkisid sellest Iltalehtile.
JEF on lühend terminist Joint Expeditionary Force (Ühendekspeditsioonivägi).
JEF-i riikide uue ja oluliselt tugevama ühise heidutusjõu jaoks koostatakse operatiivseid kaitseplaane Venemaa rünnaku puhuks.
Jõud on võimelised kiireteks ühisoperatsioonideks erinevat tüüpi relvadega Läänemere piirkonnas, Põhja-Atlandi ookeanis ning Arktika merel ja rannikualadel.
JEF-i vägede tavarelvastust täiendavad vajadusel Briti relvajõudude taktikalised tuumarelvad, mida kannavad Briti Kuninglike Õhujõudude hävitajad F-35A. Seega saab Soomele ja kõigile JEF-i riikidele luua ja tagada ennetava tuumaheidutuse, mis ei ole otseselt seotud kaitseliiduga NATO ja Ameerika Ühendriikidega.
Kavatsuste protokoll on salajane. Selle esitas Soomele ja teistele JEF-i riikidele Briti kaitseministeerium.
Selle esimene allkirjastaja on Briti Kuningliku Mereväe ülemjuhataja kindral Gwyn Jenkins.
Kavatsuste protokolli allkirjastas Soome nimel Soome mereväe ülemjuhataja kontradmiral Tuomas Tiilikainen.
Kavatsuste protokollile kirjutasid alla ka Rootsi ja Norra mereväeülemad, kontradmiral Johan Norlén ja kontradmiral Oliver Berdal.
Kavatsuste protokoll allkirjastati aprilli lõpus, kui Jenkins võõrustas JEF-i riikide mereväeülemaid.
Allikate sõnul leppisid JEF-i juhid märtsis Helsingis toimunud tippkohtumisel kokku sõjalise koostöö süvendamises. Tippkohtumise võõrustajaks oli Soome president Alexander Stubb ning kohal viibis ka Suurbritannia peaminister Keir Starmer.
Heidutusjõu loomise eesmärk on tugevdada NATO-t, kuid samal ajal luua kiire, tugev ja iseseisev JEF-i jõud, mis on võimeline viivitamatult läbi viima lahinguoperatsioone, kui Venemaa ründab JEF-i riiki.
JEF-i jõudude kasutamine ei nõua NATO 5. artikli aktiveerimist.
„Ma kavatsen luua mereväe, mis treenib, harjutab ja valmistub koos ette. Jõud on loodud vajadusel viivitamatult võitlema. Sellel on reaalsed võimed ja reaalsed sõjaaja plaanid. Jõud on tõeliselt integreeritud,” ütles kindral Jenkins eelmisel nädalal Briti Välispoliitika Instituudis. Ta ei avalikustanud kavatsuste protokolli olemasolu.
JEF-i riigid on Ühendkuningriik, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Island, Eesti, Läti, Leedu ja Holland.
Briti valitsus on oma strateegilises kaitseülevaates öelnud, et Suurbritannia soovib säilitada iseseisva tuumarelva, mis on osa NATO kollektiivsest tuumakaitsest.
Kuna Suurbritannia tuumarelv on iseseisev, saab seda kasutada ka JEF-i liitlaste kaitsmiseks olenemata NATO otsustest.
Briti õhuvägi teatas eelmisel aastal, et nende uued hävitajad F-35A saavad osaks NATO tuumakaitsest. Rahvusvaheliste allikate andmetel on need varustatud Ameerika taktikaliste tuumarelvadega B61-12.
Nende kasutamiseks on vaja Ameerika Ühendriikide luba. Samal ajal arendab Suurbritannia aga ka oma taktikalisi tuumarelvi, mille kasutamiseks ei ole vaja eraldi Ameerika Ühendriikide luba.
Allikate sõnul on JEF-i riikide ühised kaitseplaanid ja nende laiendamine üks peamisi põhjuseid, miks Soome kaitsevägi ja riigi juhtkond on oma seisukohas vankumatud olnud: Soome seadusandlus ei tohi sisaldada eelnevaid piiranguid tuumarelvade Soome territooriumile toomisele.
Kui Venemaa rünnaku ohu ennetamine seda nõuab, võiksid Briti hävitajad F-35A toimetada taktikalised tuumarelvad Soome territooriumile. Avalikkust sellest tõenäoliselt ei teavitata.
Loe veel: