Norra taasavab kolm möödunud sajandi lõpus suletud gaasimaardlat, kuna Euroopa otsib alternatiive Venemaa ja Lähis-Ida tarnetele, kirjutab Financial Times.
Norra vasaktsentristlik valitsus teatas teisipäeval, et kolmes Põhjamere maardlas – Albuskjell, Vest Ekofisk ja Tommeliten Gamma – taastatakse tootmine 2028. aastal ehk neli aastakümmet pärast seda, kui sealt viimati gaasi pumbati.
Keskkonnakaitsjate ja valitsust toetavate vasakerakondade teravat kriitikat pälvinud sammuga soovitakse rahuldada Saksamaa ja Ühendkuningriigi – Norra kahe suurima kliendi – gaasinõudlust.
“Norra nafta- ja gaasitootmine annab olulise panuse Euroopa energiajulgeolekusse. Uute gaasimaardlate arendamine aitab tagada Norra tarnemahtude püsimise pikemas perspektiivis. Selle tähtsus on kasvanud pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse ja konflikti puhkemist Lähis-Idas,” ütles Norra energiaminister Terje Aasland.
Norra on Lääne-Euroopa suurim naftatootja. Samuti on riik tõrjunud Venemaa kõrvale ja tõusnud ise paljude Euroopa riikide peamiseks gaasitarnijaks. Ühtlasi esitleb Oslo end üha enam usaldusväärse ja demokraatliku energiaeksportijana, et survestada Brüsselit tegema järeleandmisi teistes küsimustes, näiteks Arktikas naftapuurimise õiguse tunnustamisel.
Norra kolm suurimat erakonda toetavad kõik kindlalt nafta- ja gaasitootmise laiendamist. Lisaks teatas vähemusvalitsuses olev Töölispartei teisipäeval, et avab sel aastal geoloogilisteks uuringuteks 70 uut mereala. Üle poole neist aladest asub Barentsi meres põhjapolaarjoonest põhja pool.
Uute alade avamine tekitab aga vaidlusi väiksemates erakondades, kelle toetusest sõltub Töölispartei parlamendienamus. Keskkonnakaitsjate hinnangul ei vaja maailm varem kokkulepitud kliimaeesmärkide saavutamiseks aga ühtegi uut nafta- ega gaasimaardlat.
Norrat süüdistatakse fossiilkütuste poliitikas sageli silmakirjalikkuses. Ühelt poolt toodab riik naftat ja gaasi maksimumvõimsusel ning kasvatab maailma suurima, üle kahe triljoni dollari suuruse riikliku investeerimisfondi varasid. Teisalt aga nõutakse rahvusvahelisel tasandil aktiivset võitlust kliimamuutustega ning kodumaal toetatakse tugevalt elektriautode ja -busside laialdast kasutuselevõttu.
Kolm taasavatavat gaasimaardlat asuvad Norra lõunaranniku lähistel, hiiglasliku Ekofiski maardla kõrval. Neist pumbati gaasi aastatel 1977–1988 ning tootmine lõpetati täielikult 1998. aastal. Hinnanguliselt on seal aga endiselt alles 90–120 miljoni barreli naftaekvivalendi jagu gaasi ja kondensaati. Maardlad on kavas taasavada 2028. aastal ning tootmine peaks kestma veel kaks aastakümmet.
Gaasi hakatakse eksportima Saksamaale ning väiksemas koguses kondensaati Ühendkuningriiki.