Teatavasti tegid üheksa EOK liiget (seitse pallimänguliitu, kergejõustikuliit ja akadeemiline spordiliit) esmaspäeval avalduse, kus kutsusid üles lükkama valimisi edasi sügisesse.
Avalduse välja saatnud jalgpalliliidu hinnangul oleks valimiste edasi lükkamisega luua riigikogu valimiste eel spordi jaoks soodne poliitiline foon. Seni pole sport valdkonnana teatavasti valimistel kandvaks teemaks tõusnud.
«EOK presidendivalimised ei ole tavaolukorras riigikogu valimistega samas ajaperioodis, mis võib olla üks senise leiguse põhjus,» viitas jalgpalliliit võimalusele pälvida valdkonnana suuremat tähelepanu.
Kaljulaidi ametist tagasikutsumise järel läksid EOK juhtimise hoovad eelkõige täitevkomiteele, kes nimetas presidendi kohusetäitjaks asepresidendi Gerd Kanteri ning kuulutas põhikirjalise kohustuse tõttu 18. juuniks välja presidendivalimised.
Täitevkomitee: valimised 18. juunil polnud meie eelistus
Kuna EOK põhikiri nõuab, et presidendiks kandideerija peab neli nädalat enne valimisi esitame vähemalt 15 EOK liikme toetuskirja, siis on selleks tähtajaks praegu juba 21. mai, mis sunnib peale turbo-režiimi.
EOK presidendi kohusetäitja on praegu asepresident Gerd Kanter. Foto: Tairo Lutter
«Organisatsiooni eelistus ei olnud valida presidenti just 18. juunil. Kuid kehtiv põhikiri seab selged piirid: enne täiskogu kogunemist ei ole ühelgi teisel organil võimalik valimiste aega muuta ega edasi lükata,» selgitas EOK täitevkomitee olukorda.
Kuna EOK põhikirja punkt 22.2.3 sätestab, et «presidendi ametist lahkumisel täiskogude vahelisel perioodil täidab presidendi ülesandeid täitevkomitee otsuse alusel kuni järgmise täiskoguni üks asepresidentidest», siis leiab täitevkomitee, et sellest tulenevalt:
-
ei ole täitevkomiteel õigust ise presidendi valimisi edasi lükata või uut ajakava kehtestada;
-
presidendi kohusetäitja volitusi ei saa täitevkomitee pikendada;
-
ükski alternatiivne lahendus, näiteks kohusetäitja jätkamine sügiseni, ei ole enne täiskogu otsust juriidiliselt võimalik;
-
igal juhul peab 18.06 täiskogu valima nii presidendi kui vähemalt kaks asepresidenti kas püsivalt või ajutiselt.