Kliimaministeerium ületas oma võimupiire, kui andis omavalitsusele sisuliselt suunise jätta jäätmekäitlejate kanda riigi kehtestatud keskkonnatasude 200-protsendiline tõus. Seejuures oli tasude tõusu eesmärk, et maksma peaks prügi tekitaja. Ometi “hoiatab” kliimaministeerium kohalikke omavalitsusi selle eest, et nad saastetasusid jäätmetekitajate kanda ei jätaks, kirjutab Ulrika Paavle.

Kliimaministeerium astus põhiseadusest väljapoole, kui saatis kohalikele omavalitsustele kirja, milles andis suuniseid, kuidas toimetada seadusemuudatusest põhjustatud kulude järsu kasvuga jäätmeturul. Hirm on arusaadav.

Käesoleva aasta 1. juuli jäätmete saastetasu tõus ei ole mingi paariprotsendiline kribu-krabu. Segaolmejäätmete ladestamistasu tõuseb 200 protsenti (29,84 eurolt 90 eurole tonni kohta) ja segaolmejäätmete energiakasutuses põletamisel alles kehtestatakse uus tasu, 60 eurot tonni kohta (seega sisuliselt samaväärne 200-protsendilise ladestamistasu tõusuga). Liigiti kogutud jäätmete sortimisel tekkinud jäägi põletusele rakendub samuti uus tasu ja see on 40 eurot tonni kohta (see on see osa liigiti kogutust, mis on valesti sorteeritud; samaväärne 133-protsendilise tõusuga).

Eestis toimub jäätmete kogumine kahel moel. Sageli on omavalitsus korraldanud hanke teatud perioodiks prügi kogumiseks ja teenust osutab nõuetele vastava soodsaima pakkumise teinu. See tagab jäätmetekitajale parima (põhjendatud) hinna. Erandlikel juhtudel võib kohalik omavalitsus lepingu kehtimise ajal hinda muuta, kui teenuse osutamise kulud ettenägematult tõusevad. Näiteks tõusevad ootamatult maksud ja lõivud. Nii nagu praegu.

Teiseks võib jäätmevedu toimuda vabaturuteenusena, kus teenusepakkujaid saab olla palju. See tähendab, et samal tänaval koguvad sama liiki prügi mitme teenusepakkuja autod, mis on seetõttu ka kulukam. Hind kujuneb vabaturu tingimustes arvestades konkreetse teenuse osutamise kulusid, riske ja kasumit.

Kliimaministeeriumi kiri

Eesti riigikord on ehitatud üles põhiseadusliku demokraatiana. See tähendab muuhulgas seda, et iga ministeerium tegutseb talle seadusega antud ülesannete ja õiguste raames. Hinnatõus seadusesse kirjutatud, astus kliimaministeerium põhiseadusest väljapoole. 24. aprillil saatis ta kõigile kohalikele omavalitsustele teavituskirja, milles näidatakse näpuga jäätmekäitlejatele.

“Ja kui lepingut ei pikendata ning uus hange õigeks ajaks valmis ei saa, hakkab toimima vabaturg.”

Kliimaministeerium annab omavalitsustele esmalt suunise mitte pikendada kehtivaid lepinguid. Mis see tähendab? Lepingu pikendamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui leping seda ette näeb või kui uue hanke tulemusel ei saa õigel ajal uus leping sõlmitud. Ja kui lepingut ei pikendata ning uus hange õigeks ajaks valmis ei saa, hakkab toimima vabaturg.

Samas hoiatab ministeerium vabaturu eest, mille pakendiveo “hinnatase on muutunud juba mitmendat aastat, ootamatult ning põhjendamata mahus halvemuse poole”. Vabaturule ongi iseloomulik, et hind tekib turutingimustel.

Ministeerium suunab, et omavalitsustel tuleb “korraldatud jäätmeveo teenustasude tõstmise taotlused tähelepanelikult üle vaadata”. Ning hoiatab: “Meieni jõudnud info plaanitud hinnatõusudest ületab oluliselt, vabaturu teenuse puhul kordades, võimalikku saastetasudest tulenevat mõju.”

Ettevõtjatel tõusevad ilmselt kulmud kukla taha, lugedes, et ühe peamise kulukomponendi 200-protsendilise hinnatõusu mõju on ministeeriumi hinnangul üksnes “võimalik”. Teisisõnu löödi seadusega kulud üles, kuid hinnatõus on ministeeriumi arvates pigem “teoreetiline”.

Ja teiseks oli saastamise kulukuse tõstmine ju ometi ministeeriumi enda algatatud saastetasude tõusu eesmärk. Seejuures on ministeerium pealkirjastanud oma e-kirja “KOV roll jäätmekorralduse hinnatõusu riski maandamiseks”. Justkui põhjustaks omavalitsuse tegematajätmine hinnatõusu.

Ministeeriumi alusetu sekkumine omavalitsuste tegevusse

Viimasel ajal on ilmunud palju uudised sellest, kuidas ametid on ületanud oma pädevust ja unustanud ära, et nende tegevuse eelduseks on seaduslik alus. Nii ka nüüd. Kas kirjal peab olema õiguslik alus? Jah, kui tegu on avaliku võimu teostajaga. Kui eraisikud on põhiseaduse järgi vabad tegema kõike, mis pole keelatud, siis riigivõimul lubab põhiseadus tegutseda üksnes siis, kui selleks on seaduslik alus.

Kiri peab niisiis olema mõne avaliku ülesande väljund. Asutus võib kirjaga näiteks teavitada oma tegevusest ning seaduse alusel hoiatada ohtude eest. Praegu ei ole tegu kummagi juhuga. Millist avalikku ülesannet ministeerium kirjaga täidab, sellest ei selgu. Kiri algab teavitusega, et jäätmekäitlejaid on asunud kliente teavitama hindade tõstmise vajadusest.

Kui kirjas oleks selgitatud, mis metoodikaid saab kasutada hindamaks jäätmeveo hinnatõusu taotluse põhjendatust või kuidas tuleks arvestada jäätmete kuupmeetreid ümber tonnideks (jäätmeid kogutakse tavaliselt mahu järgi, saastetasud on kehtestatud massi järgi), saaks seda pidada teavitavaks materjaliks.

Praegu antakse aga hinnang turuosaliste tegevusele ilma konkreetse metoodika ja andmeteta ning sekkutakse omavalitsuste pädevusse. Kliimaministeerium ei ole omavalitsuste juht ega tohi sekkuda omavalitsuste pädevusse üle vaadata hinnatõusutaotlused. Kui ministeerium, kõrgem täitevvõimu asutus, möödaminnes ettevõtjate taotlusi sildistab, survestatakse omavalitsusi mõjuvõimuga kallutatult, õigusliku aluseta ja seadusevastaselt. Ministeerium veeretab hinnatõusu vastutuse omavalitsustele, kuigi hinnatõusu põhjused paiknevad seadusloomes.

Saksa praktikas on liidu konstitutsioonikohtuni välja vaieldud selle üle, kas halduse “info andmine” oli õigustatud või põhiseadusvastane sekkumine põhiõigustesse. Kas Eestis jõuab ministeeriumi kirja mõju ka ettevõtjateni ja kohtud peavad lõpuks hakkama kahju hüvitise taotlusi lahendama, sõltub nüüd omavalitsuste tarkusest.

Sorainen esindab ettevõtjaid ja kohalikke omavalitsusi jäätmekäitluse küsimustes.