Kui keskvõim viib maakondadest töökohti järjekindlalt minema, on kohalike inimeste arvamuste suhtes kurt ning selle tagajärjel jääb elanikke ja teenuste tarbijaid aina vähemaks, siis muudab see ka kõige optimistlikumad ja ettevõtlikumad inimesed nõutuks, sedastab Erik Gamzejev Vikerraadio päevakommentaaris.
Eesti maakondades asuvates raamatukogudes kaob uuel aastal ligemale 60 töökohta. Seevastu Tallinnas asuvas rahvusraamatukogus luuakse 25 uut töökohta. Nii läheb, kui valitsusest riigikogule läkitatud rahvaraamatukogude seaduse eelnõu saab enamiku saadikute poolthääled.
Pärast seda ei saaks väga imestada ka selle üle, kui järgmise sammuna tuleks lagedale eelnõu, millega otsustatakse suurem osa maakondades asuvatest raamatukogudest kinni panna. Nii saaks vabaneda mitmesaja hoone või ruumi kütte- ja elektriarvete tasumisest ning vähemalt tuhandele raamatukogutöötajale palga maksmisest.
Tallinna äärealale rajatakse odavalt üks hiigelsuur angaar, mille külge tuleb silt “Eesti raamatute keskladu”. Lugemishuvilised teeksid telefoniäpiga soovitud raamatu tellimuse. Robotid ja nobenäpud komplekteeriksid tellimuse ja kullerfirmad tooksid laenutatud raamatu kodukoha lähimasse pakiautomaati. Loetud raamat tagastataks samasse kohta.
Valitsusel tuleks palgatud suhtekorraldajate abil sisendada inimestele, et selline süsteem on käivitatud nende endi parema teenindamise huvides. Et tulevikus jääb paberraamatute lugejaid üha vähemaks ja enamikku e-raamatuid ja audioraamatuid saab veebi teel alla laadida, siis rahaline sääst kasvaks iga aastaga. Pole raamatukogu, pole raamatukogutöötajat, pole kulutusi…
Et iga aastaga jääb maakondades alles ka üha vähem elanikke, siis seda paremini hakkavad Exceli tabelid näitama, kuivõrd kalliks avalikud teenused ühe elaniku kohta väljaspool pealinna muutuvad. See omakorda on heaks väetiseks panna idanema uued mõtted, mida veel koomale tõmmata ja kuidas kulusid kokku hoida.
Kuid jätkem iroonia kõrvale. Rahvaraamatukogu seaduse eelnõu kohaselt võetakse igalt maakondlikult raamatukogult seni riigilt tulnud nelja töötaja palgaraha ja luuakse pealinna nende senise töö tegemiseks 25 uut töökohta. Kui kohalik omavalitsus tahab neid töökohti alles hoida, siis maksku raha oma eelarvest ehk loobugu millestki muust.
“Keegi neist ei ütle, et võimule saades viivad nad maakondade raamatukogudes või teistes asutustes olevad töökohad pealinna.”
Selline raamatukogudega plaanitav tegu on karjuvas vastuolus selle lääge siirupijutuga, mida poliitikud riigikogu valimiste kampaania ajal maakondades räägivad. Keegi neist ei ütle, et võimule saades viivad nad maakondade raamatukogudes või teistes asutustes olevad töökohad pealinna. Lubatakse hoopis maakondadesse rohkem elu tagasi tuua, rohkem riigi ja Euroopa Liidu investeeringuid suunata, riigi kohalolekut suurendada ning pakutakse muud kõlavat, kuid enamasti sisult õõnsat sööta häälte kättesaamiseks.
Riigikontroll jõudis aprilli lõpus pärast analüüsi järeldusele, et riiklik Kagu-Eesti tegevuskava, mis pidi andma piirkonnale rohkem eritähelepanu, on küll paberile kenasti kirja pandud, aga selle seos päriseluga on peaaegu olematu. Ministeeriumide tegemisi see valitsuse kinnitatud tegevuskava ei mõjuta ja Kagu-Eestis pole suurt midagi paremaks muutunud. Riigikontroll tõdes, et enam-vähem sama võib öelda ka Ida-Virumaa tegevuskava kohta.
Raamatukogude riigipalgaliste töökohtade liigutamine maakondadest pealinna ei puuduta küll arvuliselt suurt hulka inimesi, kuid sümboolselt on sel tugev tähendus. Seni on poliitikud ju ikka rääkinud riiklike töökohtade kolimisest Tallinnast välja. See plaan pole küll eriti vilja kandnud ja valdavalt saavad riigiasutustest palka ikka Tallinna ja selle lähikonna elanikud.
Võtkem näiteks töötukassa, mis on töötajate koguarvu vähendanud viimastel aastatel küll tuhandelt 750-ni, aga lõviosa nendest töökohtadest asub ikkagi Tallinnas, samal ajal kui üle poole Eesti töötutest elab väljaspool Harjumaad.
Samalaadne suhe on ka paljudes teistes riigiasutustes. Keskvõim on ikka seda usku, et pealinnas teatakse paremini, mis on hea ja õige Võrumaa, Ida-Virumaa või Läänemaa jaoks.
Eks iga kandi inimesed püüavad kohalike patriootidena seista oma linna ja küla huvide eest ja rääkida sellest, miks on seal hea elada. Aga kui keskvõim viib teadlike otsustega sealt töökohti järjekindlalt minema, on kohalike inimeste arvamuste suhtes kurt ning selle tagajärjel jääb elanikke ja teenuste tarbijaid aina vähemaks, siis muudab see ka kõige optimistlikumad ja ettevõtlikumad inimesed nõutuks. Seda lihtsamaks muutub valimistel häälte noppimine ka populistlike loosungitega.
Kui riigikogu praegune koosseis peaks rahvaraamatukogude seaduse sellisel moel, nagu see valitsusest välja läks, vastu võtma, siis millist valimisjuttu tuleksid valitsuserakondade kandidaadid vähem kui aasta pärast maakondadesse puhuma?
Või on siiski võimalik eelnõude menetlemisel ja otsuste tegemisel arvestada rohkem ka seda, milline on nende mõju kohalikule elule. Inimeste koondumine suurematesse linnadesse on maailmas leviv suundumus, mida on keeruline muuta. Riigivõim peaks siiski püüdma seda oma poliitikaga pidurdada, mitte sellele hoogu juurde andma.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.