“Paranoia tase, millega inimesed peavad elama, on selline, et nad kardavad sisuliselt isegi mõelda – rääkimata rääkimisest,” ütles keskpanga endine ametnik Aleksandra Prokopenko Pariisis antud intervjuus. “See on täiesti paranoiline, stalinistliku ajastu hirm,” lisas ta.
Mõned ametnikud ja ärimehed hakkasid enne tundlikke kohtumisi eemaldama randmelt nutikelli ja jätma mobiiltelefoni portfelli, kartes julgeolekuteenistuste võimalikku jälgimist või pealtkuulamist.
Prokopenko on endine Vene võimuladviku siseringi liige ja avaldas hiljuti Venemaa eliiti käsitleva raamatu “Suveräänidest teenriteks. Kuidas sõda Ukraina vastu kujundas ümber Venemaa eliidi”, mille ingliskeelne väljaanne ilmub veel sel aastal.
Autor kirjeldas, kuidas mõned ametnikud kasutasid enda kaitsmiseks pealtkuulamise eest ebatavalisi meetodeid. Üks noor aseminister kartis jälgimist nii väga, et istus 2022. aastal ühes peenes kohvikus toimunud koosoleku ajal oma telefoni peal. Kui see helises, läks ta näost punaseks – summutatud helin kostus tema tagumiku alt. Raamatu kohaselt, tõmbas ta oma iPhone’i välja, heitis pilgu ekraanile, pomises “Koosolekul”, vaigistas seadme ja istus uuesti selle peale.
Prokopenko (40) raamat põhineb põhjalikel intervjuudel Vene ametnike ja ärimeestega ning uurib, kuidas eliit Putini algatatud sõja omaks võttis ja sellele algsest šokist hoolimata kaasa aitas. Ta tagas kõigile oma raamatu allikatele anonüümsuse, et võimaldada neil avameelselt rääkida.
Vähesed uskusid, et Putin tungib Ukrainasse, kuigi väed olid kuude kaupa piirile koondunud, kirjutas ta. “Vanamees on muidugi psühhopaat, aga mitte idioot,” tsiteeris Prokopenko üht allikat.
Sõja algus oli šokk, kuna Putin tegi olematuks aastakümnete pikkused püüdlused luua Venemaal läänelikku turumajandust.
“Tuhanded inimesed on aastakümneid ehitanud üles ettevõtteid,” tsiteeriti üht kriitilist häält. “Putin rebis kõik vaid mõne kuuga tükkideks.”
Alguses tehti ebaõnnestunud katseid veenda Putinit vaenutegevust lõpetama, kuid peagi pärast seda võttis eliit sõja omaks.
Riikliku arengupanga VEB esimees Igor Šuvalov, keda varem peeti valitsuse liberaalseks tipptegelaseks, oli esimeste seas, kes sõda toetas. Prokopenko kirjelduse kohaselt ilmus Šuvalov ühele sünnipäevapeole, kandes T-särki, millel oli Z-täht, Moskva sissetungi sümbol.
Ta ütles, et keegi inimestest, kellega ta rääkis, ei toetanud sõda, kuid keegi ei riskinud seda avalikult öelda. “See ei muuda midagi ja see ei aita kedagi,” tsiteeris ta üht allikat. “Ja pealegi on see hirmus.”
Kuigi mõned, nagu Prokopenko, taandusid ja lahkusid riigist, siis riigisektoris massilisi tagasiastumist ei olnud.
Mõnele ametnikule kehtestati sanktsioonid, samas kui teised ei tahtnud kaotada oma mõnusaid töökohti ja leidsid, et nende teadmisi on Venemaa jaoks kriitilisel ajal vaja.
Prokopenko sõnul ei pea eliiti kuulujad end vastutavaks tema sõnul “putinismi põhjustatud katastroofi eest riigis”. Kuid neil puudub ka tegutsemisvõime muutuste elluviimiseks.
Kartes oma vara, vabaduse ja elu pärast, on neist saanud “lipitsejad ja pugejad, kes on häälestunud autokraadi meeleoludele”.
Prokopenko ütles, et kõrgklass on konfliktist, ebakindlusest ja repressioonidest väsinud. “Kõik tahavad väga, et sõda lõpeks,” tõdes ta.
Prokopenko märkis, et oli üllatunud, kui sai teada, et kuigi paljud kartsid oma huvide pärast, kui palgasõdurite juht Jevgeni Prigožin 2023. aastal lühiajalise mässu korraldas, nägid nad tema mässus ka võimalust muutusteks.
Raamatu kohaselt on arusaamad Putinist muutunud. Kui varasematel aastatel nimetasid paljud teda “bossiks”, siis nüüd kutsutakse alates 2000. aastast võimul olnud 73-aastast Kremli juhti “vanameheks”.
“Putin on tuleviku rängalt panti pannud,” ütles ta.
Prokopenko sõnul on eliit “lääne suhtes sügavalt kibestunud” ning sidemete taastamine Moskvaga pärast Putinit ei saa olema kerge.
“Demokraatlike ja liberaalsete muutuste võimalused ei ole väga suured,” märkis ta.
Prokopenko töötas enne Vene vägede sissetungi Ukrainasse keskpanga esimehe esimese asetäitja nõunikuna. Enne seda kuulus ta pea kümme aastat tihedalt kokkuhoidvasse Kremli ajakirjanike ringi, kirjutades muu hulgas väljaandele Vedomosti, tollal lugupeetud ärilehele, kuni kaotas 2017. aastal oma akrediteeringu, kui Moskva hakkas kruvisid kinni keerama.
Prokopenko lahkus Venemaalt 2022. aasta märtsis. Ta läks Kasahstani ja seejärel Serbiasse, enne kui jõudis Saksamaale, kus ta nüüd uurib Carnegie Venemaa Euraasia Keskuses Vene valitsuse poliitikakujundamist.
2025. aastal kuulutas Moskva ta “välisagendiks”, mis on silt, mida Kreml omistab praeguse režiimi kriitikutele.
Prokopenko ütles, et ei saa Venemaad külastada, kuid ei kahetse midagi.
“Minu jaoks sai sõjast pöördeline sündmus,” ütles ta. “See tõi kaasa suure identiteedikriisi.”