„Nii kaua kui Venemaa sõdib Ukrainas ja on koondanud oma jõud Ukrainasse, on väga vähetõenäoline, et ta prooviks avada teist rinnet NATO riigi vastu,“ ütles Kristi Raik Äripäeva raadios. Tema sõnul puuduvad hetkel ka märgid, et Venemaa valmistuks mõne NATO riigi ründamiseks.
Samas ei tohiks ohtu alahinnata pikemas perspektiivis. „Kui sõda Ukrainas peaks lõppema – mis praegu ei ole silmapiiril –, võib Venemaa oht kogu Euroopale järsult kasvada,“ hoiatas ta. Eriti riskantseks peab Raik stsenaariumi, kus konflikt lõpeb Ukrainale ebasoodsa relvarahuga.
Ukraina narratiiv tekitab vastuolusid
Intervjuus tõstatati ka küsimus, miks Ukraina ise on rõhutanud võimalikku ohtu Balti riikidele. Raigi hinnangul on selle taga soov mõjutada liitlasi. „Ukraina loodab, et kui rõhutada sõja võimalikku laienemist NATO riikidesse, suudetakse panna Euroopa riigid aktiivsemalt tegutsema Ukraina toetuseks,“ selgitas ta. Samas lisas ta, et selline lähenemine ei pruugi anda soovitud tulemust.
„Meie vaade on, et see ei aita kaasa Euroopa soovile Ukrainat toetada. Pigem võib sellel olla negatiivne mõju,“ märkis Raik.
Lisaks on Euroopas tähelepanu pälvinud USA otsus vähendada oma sõjalist kohalolekut Saksamaal. Raigi sõnul ei ole umbes 5000 sõduri väljaviimine iseenesest kriitiline. „USA sõdureid on Saksamaal üle 36 000 ja Euroopas kokku umbes 80 000,,“ ütles ta.
Rohkem on tekitanud muret see, et USA väidetavalt tühistas otsuse paigutada Saksamaale pikamaarakette. Just see võimekus on Euroopas puudulik. „Kui USA selliseid võimeid välja viib, nõrgestab see oluliselt NATO heidutust,“ ütles Raik.
Raigi hinnangul on Euroopa riigid liiga kaua lootnud USA panusele, eriti strateegilise löögivõime osas. Samas on hoiakud muutumas. „Provokatsiooni hirm on tänaseks kadunud. Vastupidi – saadakse aru, et tugeva heidutuse jaoks peavad Euroopal olema võimed, millega anda selge sõnum: rünnaku korral suudetakse vastata ka sügaval vastase territooriumil,“ ütles ta.