Kui Mari hakkas tundma pidevat väsimust, südamekloppimist ja unehäireid, oli ta veendunud, et probleem on füüsiline. Reaalsus osutus aga hoopis teistsuguseks, sest vaimse tervise mured võivad end tihtipeale peita ootamatute kehaliste vaevuste taha.
«Käisin uuringutel, aga midagi ei leitud. Alles siis, kui perearst küsis, kuidas mul läheb, selgus, et asi ei ole ainult kehas, depressioon võib avalduda ka kehaliste sümptomitena,» räägib ta.
Maril oli kerge depressioon. Ta sai vajaliku abi kätte juba perearstikeskusest ning eraldi psühhiaatri poole tal pöörduda ei tulnudki. Just selliste lugude kiiremaks ja efektiivsemaks lahendamiseks on Euroopa Liidu teadlased koondunud ning käivitanud projekti MENTBEST, mida Eestis veab Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut (ERSI).
Abi saab kohe perearstilt
Teadusprojekti peamine eesmärk on tuua abi abivajajale lähemale. Selleks kaasatakse senisest rohkem esmatasandi spetsialiste ning aidatakse neil kasutusele võtta uut eneseabi tööriista iFightDepression.
Projekti juures tegutsev ERSI teadlane Rainer Mere selgitab: «Tahame, et inimesed teaksid: kui mul on depressiooni või ärevuse sümptomid, siis on hea mõte sellest kõigepealt perearstile rääkida.» Ta rõhutab, et ootama ei peaks jääma seda hetke, mil vajadus on juba eriarsti järele.
Mere sõnul on oluline märgata ohumärke õigel ajal: «Kui sind vaevab püsiv kurbus ja jõuetus ning varem naudingut pakkunud tegevused ei paku enam rõõmu – tasuks juba perearstiga rääkida.» Kuigi vahel kurvameelne olla on täiesti loomulik, on depressiooni korral negatiivsed tunded püsivad, tugevad ning häirivad inimese igapäevaelu. Mõnikord avaldub probleem ka lihtsalt ärevusena ning kehaliste sümptomitena.