Looduslikest hoiatusvärvidest inspireeritud mustrid aitaks vältida lindude kokkupõrkeid tuulikutega, selgub Helsingi Ülikooli teadlaste katsest. Eeskätt tekitavad lindudes ettevaatlikkust ja hoiavad neid ohtlikest rajatistest eemal erksad toonid.
Selleks, et värvide mõju hinnata, lõi uurimisrühm uudse laborilahendus. Teadlased õpetasid rasvatihastele esmalt, kuidas kasutada puuteekraani. Ekraanile ilmusid hallid laigud ja iga kord, kui lind õiget kohta nokkis, andis masin talle preemiaks toitu. Seejärel ilmusid ekraanile laikude kõrvale eri värvides tuulikute kujutised, vahendab Yle.
Ekraanil kuvatud mustrite võrdluses selgus, et kõige enam tekitasid rasvatihastes segadust tuugenid, mille labasid katsid mustad, punased ja kollased triibud. Looduslikke ohuviitasid matkiv värvilahendus peletas linde märksat tõhusamalt kui teised kombintatsioonid.
Linde on proovitud tuulikutest eemal hoida varemgi. Näiteks värvivad Norra energiaettevõtted aeg-ajalt ühe tuulikulaba mustaks, Saksamaal eelistatakse aga punast triibutamist. Helsingi teadlaste eksperiment näitas, et mõlemad lahendused jäävad tõhususelt looduslikele hoiatusvärvidele alla. Kõige vähem hirmutasid linde tavalised üleni valged labad.
Erksad mustrid peletavad linde evolutsiooniliste kohastumuste tõttu. Paljud loomad signaliseerivad oma mürgisust kireva välimusega, mida bioloogias nimetatakse aposematismiks. Miljonite aastate jooksul kujunes lindudel välja instinkt taolisi ohusignaale instinktiivselt märgata ja neist hoiduda. Helsingi ülikooli professori Johanna Mappesi selgitas, et hoiatusvärvide äratundmine on lindudele geenidesse kirjutatud. Seetõttu muutuvadki nad kirevaid objekte kohates ettevaatlikuks.
Kliimamuutustega võitlemiseks rajatakse üle maailma hoogsalt uusi tuuleparke. Kuigi fossiilkütustest loobumine säästab keskkonda, ohustavad uued hiigelrajatised kohalikku elurikkust. Mappesi sõnul hukkuvad linnud praegu siiski veel tunduvalt sagedamini lennates vastu aknaklaase või langedes kasside küüsi. Samas suureneb roheenergeetika võidukäiguga ka tuulikutest tulenev oht tiivulistele.
Uued ohuallikad valimistavad bioloogidele suurt muret. Lindude arvukus kahaneb üleilmselt, sest nende elupaigad kaovad tööstusliku põllumajanduse tõttu. Seepärast otsivadki uurijad viise, kuidas uute tehnoloogiate mõju loodusele leevendada.
Erinevad linnud, erinevad ohud
Soome tuuleenergia tootjad suhtuvad teadlaste pakutud lahendusse soosivalt. Ettevõtte Hyötytuuli Services Oy keskkonnamõjude juht Petteri Mäkelä pidas labade värvimise algatust igati tervitatavaks. Uusi tuulikuid püstitades saavad arendajad värvilahendusi kohandada ilma suuremate lisakuludeta.
Eri tuulepargid ohustavad samas erinevaid linnuliike. Rannikualadele ja avamerele rajatud tuugenid kujutavad sageli ohtu näiteks suurtele röövlindudele. Sisemaa tuuleparkides on aga teised mured. Energiaettevõtte senised kogemused näitavad, et metsaaladel kannatavad tuulikute tõttu sageli mitmesugused metsakanalised. Nemad ei põrka tavaliselt kokku mitte pöörlevate labadega, vaid lendavad otse vastu generaatorite heledaid maste.
Metsakanalised näevad halvasti ega ole metsas harjunud heledaid takistusi vältima. Mäkelä sõnul tõlgendavad linnud hiiglaslikku valget posti puudevahelise avausena ega oska seetõttu ohu eest kõrvale põigelda. Kui tuuliku mastid hoiatusvärvidega katta, võiks taoliste kokkupõrgete arv tulevikus väheneda.
Takistused ja tulevikuvaade
Uuel lahendusel on siiski ka võimalikke varjukülgi. Kui värviline tuulik asub lindude toitumiskoha lähedal, peletavad hoiatusvärvid nad eemale ka siis, kui tegelikku kokkupõrkeohtu pole. Nii kaotavad tiivulised omakorda elupaiku.
Praktikas põrkub idee seadustega. Soome lennundusseadus nõuab lennuohutuse tagamiseks, et tuulikute labad peavad olema eranditult valged. Heledaid maste nõuab ka kohalik muinsuskaitseamet, sest spetsialistide hinnangul riivavad need maastikupilti kõige vähem. Seetõttu ei kerki loodusesse lähitulevikus tõenäoliselt veel ühtegi kirevat elektrigeneraatorit.
Selleks, et ideest praktilise lahenduseni jõuda, teevad teadlased katseid edasi. Laboris saadud tulemusi peab nüüd testima ka õues, erinevas paigus ja eri linnuliikidega. Samuti plaanivad bioloogid välja selgitada, kas või kuidas tiivulised kirevate värvidega aja jooksul harjuvad.
Mappes avaldas lootust, et edasised uuringud aitavad leida värvikombinatsiooni, mis peletab linde, kuid on ka inimsilmale talutav. Teadlased rõhutavad siiski, et parimaks viisiks linnusurmade vältimiseks on endiselt jätta tuulikud ehitamata olulisematesse pesitsuspiirkondadesse ja rändeteedele.