Alates 1. maist on burgerite, bensiiniautode ja lennufirmade reklaamid pealinnas eemaldatud nii stendidelt, trammipeatustest kui ka metroojaamadest.
Ühes linna tihedaima liiklusega trammipeatuses on reklaamimaastik täielikult muutunud. Nüüd reklaamitakse seal Hollandi rahvusmuuseumi Rijksmuseumi ja klaverikontserte. Veel eelmisel nädalal ilutsesid seal aga kananagitsad, linnamaasturid ja odavreisid.
Linna poliitikute sõnul on selle sammu eesmärk viia Amsterdami tänavapilt kooskõlla kohaliku omavalitsuse keskkonnaeesmärkidega. Nende siht on muuta Hollandi pealinn aastaks 2050 süsinikuneutraalseks ning vähendada kohalike elanike lihatarbimist sama ajaga poole võrra.
„Kliimakriis on väga pakiline probleem,“ ütleb Hollandi poliitik Anneke Veenhoff erakonnast Rohevasakpoolsed. „Kui soovid olla kliimapoliitika eestvedaja, kuid samas rendid oma seinu välja risti vastupidisele tegevusele, siis mis on selle kõige mõte?,“ ütleb ta. Veenhoff lisab, et inimestele on arusaamatu, miks rendib omavalitsus reklaamipindu asjadele, mille vastu linnavõim ise samal ajal võitleb.
Vähendab impulssoste
Seda seisukohta jagab ka Anke Bakker, kes juhib loomaõigustele keskenduva Hollandi Loomade partei Amsterdami fraktsiooni. Tema algatas uued piirangud ning lükkab kindlalt tagasi kriitika, et oleks tegemist riikliku sekkumisega isikuvabadustesse.
Püüame takistada suurtel ettevõtetel meile lakkamatult ette kirjutamast, mida peaksime sööma ja ostma.
Anke Bakker, Hollandi Loomade partei juht
„Igaüks võib jätkuvalt teha oma otsuseid, kuid tegelikult püüame takistada suurtel ettevõtetel meile lakkamatult ette kirjutamast, mida peaksime sööma ja ostma,“ selgitab Bakker. „Teatud mõttes anname inimestele hoopis rohkem vabadust, sest neil on nüüd võimalus tõeliselt ise valida.“
Pideva visuaalse surve ja meeldetuletuste eemaldamine vähendab tema sõnul impulssoste ning annab ühiskonnale laiemalt märku, et odav liha ja fossiilkütustel põhinev reisimine ei peaks enam olema ihaldusväärsed elustiilivalikud.
Liha moodustas Amsterdami välireklaamiturust suhteliselt väikese osa – hinnanguliselt kõigest 0,1% reklaamikulutustest. Fossiilkütustega seotud tooted hõlmasid aga umbes 4%. Turgu domineerisid hoopis rõivabrändid, filmide plakatid ja mobiiltelefonid. Poliitiliselt saadab keeld aga märgilise sõnumi.
Tööstus on vastu
Ootuspäraselt ei ole tööstusharu esindav Hollandi lihaliit (COV) otsusega rahul, nimetades seda „soovimatuks viisiks tarbijate käitumist mõjutada“. Liit rõhutas oma avalduses, et liha „annab asendamatuid toitaineid ning peaks jääma tarbijatele nähtavaks ja kättesaadavaks“.
Hollandi reisibüroode ja reisikorraldajate liit, et lennureise sisaldavate puhkuste reklaamimise keeld on ebaproportsionaalne ettevõtete ärivabaduse piiramine.
Advokaat Hannah Prinsi ja tema keskkonnaorganisatsiooni Advocates for the Future jaoks on lihareklaamide keeld teadlik katse luua kliimat koormava toiduga samasugune olukord, nagu omal ajal tekkis tubakaga, märgib leht.
„Kui ma vaatan vanu pilte, siis seal on Johan Cruyff – kuulus Hollandi jalgpallur. Ta osales tubakareklaamides ja toona oli see normaalne. Paraku suri ta kopsuvähki,“ räägib Prins. „Või see, et rongides ja restoranides tohtis suitsetada. Minu jaoks on praegu mõistetamatu, miks inimesed seda tegid, see tundub lihtsalt väga imelik. Avalikus ruumis nähtav peegeldab seda, mida me peame ühiskonnas normaalseks. Minu hinnangul ei ole normaalne näha stendidel tapetud loomi, mistõttu on väga hea, et asjad muutuvad.“
Hollandi eeskuju levib üle maailma
Hollandi pealinn ei alusta tegelikult nullist. Amsterdamist 18 kilomeetrit läänes asuv Haarlem oli 2022. aastal esimene linn maailmas, mis teatas laialdasest keeldust enamikule avaliku ruumi lihareklaamidele. Keeld jõustus 2024. aastal ühes fossiilkütuste reklaamide keeluga. Utrecht ja Nijmegen on järginud seda eeskuju oma meetmetega, mis piiravad otseselt liha (ning Nijmegeni puhul ka piimatoodete) reklaamimist munitsipaalstendidel. See lisandus juba olemasolevatele fossiilkütuste, bensiiniautode ja lennureiside reklaamimise keeldudele.
Ülemaailmselt on kümned linnad juba keelanud või keelamas fossiilkütuste reklaame, nende seas Edinburgh, Sheffield, Stockholm ja Firenze.
Ülemaailmselt on kümned linnad juba keelanud või keelamas fossiilkütuste reklaame, nende seas Edinburgh, Sheffield, Stockholm ja Firenze. Prantsusmaal kehtib koguni üleriigiline keeld. Kampaaniate korraldajad loodavad, et Hollandi lähenemine – liha ja fossiilkütuste sidumine – toimib õigusliku ja poliitilise mudelina, mida ka teised riigid saavad üle võtta.
Kas välikeeldudel on ka reaalne mõju?
Amsterdami trammipeatuses seistes ei pruugi te varikatusel enam näha mahlakat burgerit või 19-eurost lendu Berliini. Samasugused pilkupüüdvad pakkumised võivad siiski endiselt ilmuda otse sotsiaalmeedia algoritmidesse. Kuna paljud inimesed vaatavad trammi oodates nagunii oma nutitelefoni ekraane, tekib küsimus, et kui digiplatvormid jäävad puutumata, siis kui suurt reaalset mõju need meie harjumustele omavad?
Seni pole otseseid tõendeid selle kohta, et lihareklaamide eemaldamine avalikust ruumist viiks ühiskonna reaalse üleminekuni taimsemale toitumisele. Amsterdami Ülikooli Meditsiinikeskuse epidemioloogia ja andmeteaduse osakonna professor Joreintje Mackenbach on asjade käigu suhtes ettevaatlikult optimistlik. „Kui me näeme kiirtoidu reklaame kõikjal, normaliseerib see kiirtarbimise käitumist,“ märgib Mackenbach. „Seega, kui me eemaldame oma avalikust elukeskkonnast sellised märguanded, avaldab see varem või hiljem mõju ka sotsiaalsetele normidele.“
Usutakse, et reklaamikeelust saavad enim kasu just väiksemad kohalikud kaupmehed. „Kõik see, mida me tõeliselt armastame – festivalid, hea juust, lillepood nurga taga –, ei jõua meieni nagunii hiiglaslike reklaamide kaudu,“ lausub advokaat Prins. „Me kuuleme neist tavaliselt tuttavate kaudu või mööda jalutades. Seetõttu usun, et kohalikud ettevõtted saavad tänu sellele muudatusele paremini pildile. Loodan, et suured saastavad ettevõtted tunnevad survet ning ehk mõtlevad ümber, milliseid tooteid nad meile müüvad.“
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (26)