Riigiprokurör Taavi Pern: Kersti Krachti õigeksmõistmine ei ole lõplik

Tallinna ringkonnakohus jättis 30. aprillil muutmata Harju maakohtu otsuse, millega mõisteti Kersti Kracht õigeks.

Prokuratuur süüdistas Kersti Krachti, et rahandusministri nõunikuna töötas ta altkäemaksu eest valitud ettevõtjate heaks ja seisis ministeeriumis endaga seotud advokaadibüroode huvide eest.

ERR kirjutab, et ringkonnakohtu otsuse kohaselt kasutas prokuratuur mitmes kohas pealtkuulatud materjali meelevaldselt, otsimaks Krachti tegevustes midagi korruptiivset. 194 lehekülje pikkuses otsuses mõistab ringkonnakohus prokuratuuri tegevuse põhjalikult hukka.

Lisaks märkis ringkonnakohus, et Krachtil rahandusministri nõunikuna või EKRE liikmena polnud tegelikku ega tema poolt väidetud mõjuvõimu Martin Helme või teiste valitsuse liikmete, sealhulgas Kredexi tegevust koordineerivate ministrite Kaimar Karu ja Raul Siemi seisukohtade ja otsuste üle Kredexi toetusmeetmete avardamisel ning riiklikult olulise objektiga seotud ettevõtetele, sealhulgas Porto Francole meetmete kohaldamise otsustamisel.

Riigiprokurör Taavi Pern rõhutas, et Eestis ei alustata kriminaalmenetlusi poliitilistel, isiklikel või pahatahtlikel kaalutlustel. „Kriminaalmenetluse saab alustada ainult kuriteokahtluse korral ja siis on uurimisasutustel ning prokuratuuril seadusest tulenev kohustus viia tõendite kogumiseks läbi kriminaalmenetlus. Sõltumata sellest, kas võimaliku teo on toime pannud arst, advokaat, poliitik või ehitaja,“ sõnas ta.

Tema sõnul ei ole Krachti puudutav otsus veel lõplik. Pern selgitas, et kohtus oli arutamisel süüdistus mitmes eraldiseisvas korruptsioonikuriteos. Vaidlus ei käinud üksnes sündmuste faktide üle, vaid ka tõendite tõlgendamise ja õiguslike hinnangute üle. Ringkonnakohus on teinud pika ja põhjaliku lahendi, tutvume otsuse argumentidega ja seejärel otsustame, kas küsime selles menetluses ka riigikohtu seisukohta,“ lausus Pern.

Ta lisas, et on võimalik, et erinevad kohtuastmed jõuavad olulistes õiguslikes küsimustes vastupidistele seisukohtadele. „Selle ilmne näide on Porto Francoga seotud mõjuvõimuga kauplemise süüdistus, kus Tallinna ringkonnakohus ja riigikohus mõistsid süüdistatavad korruptsioonikuriteos lõplikult süüdi peale seda, kui Harju maakohus oli teinud õigeksmõistva otsuse,“ märkis ta.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (58)