Peaminister Kristen Michal tegi kolmapäeva õhtul ühismeediasse postituse, milles avaldas toetust Kersti Kaljulaidile. Michal kutsus endise Eesti Olümpiakomitee (EOK) presidendi tagandamise poolt hääletanuid “vaimselt veidi tigedateks vanameesteks”.
27. aprillil toimunud EOK erakorralisel täiskogul toimus president Kaljulaidi umbusaldushääletus, mis läks läbi. 114 kohale tulnud EOK liikmest 61 hääletasid Kaljulaidi vastu, poolthääli oli 58.
“Ütlen ausalt, et kuulusin nende hulka, kes arvasid, et Kersti Kaljulaiu vabastamine EOK juhi kohalt saab olema mingit sorti läbirääkimiste etapp, kuidas organisatsioonis asju tehakse. Hoiatuslask ja torpeedo teele – ütleks ühed teise, karmima eluala mehed,” kirjutas peaminister Michal kolmapäeva õhtul Facebookis. “Aga seda, et võetakse maha naispresident organisatsioonist, mis vajas ammu värskust ning pealegi põhjendusega, et ta oli Sildarude juhtumis valinud poole, ei tahtnud meel uskuda.”
“Kes teab, ehk jätnuks ma midagi ka praegu ütlemata, lõpuks harrastusportlasena kujutan ette, et võidud ei tule kergelt. Ja tipp-poliitikuna tean, et päeva lõpuks on lihtsalt ellujäämiselgi vere maitse suus,” jätkas Michal. “[Teisipäeval], öiste lendudega kodumaale naastes, oli veidi aega lugeda EOK ümber toimunust. Selgitada on saanud “tagatuba” ja ilmunud on Sildarude lindid. Ja pilt paistab kole. Siin ei kaotanud mitte pool Eesti spordiliikumisest, mitte vaid naised, vaid me kõik.”
“Taustaks – justiitsministrina seadsin perevägivallaga tegelemise prioriteediks. Mul lihtsalt ühel hetkel käis klõps, kui kuulasin suuri õiguskaitse juhte nõupidamisel arutamas, et peaks tegelema muuga, selleks pole viitsimist ning oskusi. Politsei sai oskused, peaprokurör ja prokuratuur suutis võtta hoiaku, et perevägivald pole enam pere siseasi. See oli põhimõtteline hoiaku muutus.”
“Täpsemalt, see vahe määratleb, kas riik on vaimselt nõukogude okupatsiooni küüsis, alludes hoiakule, et naise- ja lastepeks on pere enda asi või asutakse ühiskonnas nõrgema kaitsele. Asi muutus. Isegi nii palju, et ohvrid julgesid rääkida ja asutused asusid tööle,” selgitas Michal.
“Kersti Kaljulaid presidendina, Vabariigi omana, seisis õige asja eest. Isegi, kui meie vaated alati ei kattu ja tahtnuksin Siim Kallast presidendina näha Estoniast väljumas, on tal süda õige koha peal. Ma pean tema kirest ja aususest lugu. Sildarude juhtum, niipalju kui seda on, paneb ühiskonna taas proovile. Kas annaksin naeratades toe neile, kes vägivallatsenud nõrgematega? Kas teie annaks? Kui vastus on ei, siis oleme meiegi Kersti Kaljulaiud. Ja järelikult kaotasime kõik. Koos ja igaüks eraldi.”
“Eestis on alati kõrgenenud õiglustaju omal kohal. Seekord tehti suure meediakattega kambakas sellele, kes keeldus naeratamast neile, kes nõrgemaid kiusavad,” kirjutas peaminister. “Olgu. Siis olen mina ka Kersti Kaljulaid. Mina ka ei anna poolehoidu sellele, kes väiksemaid kiusab.”
“Mida rohkem meid on, seda vähem on ruumi vaimselt veidi tigedatele vanameestele. Neile pahuratele vanameestele, kes õpetavad meid elama, käskides ja keelates, teades, et vanasti oli parem ja nii peabki olema. Eriti on neil tugev arvamus ühiskonna ja naiste rollist. Palun neid mitte ajada sassi vanaisaga, kelleks enamik mehi saab, kes on heatahtlikud, räägivad pikki ja tüütuid lugusid puidutööst, muust, kuid ei praga ning ei võta halvustada tulevikku. Lihtsalt neid tigedikke on meil saanud kuidagi palju ja seekord sai EOKs koondisepink neid täis,” lisas ta.
Üheksa Eesti Olümpiakomitee liiget saatsid hiljuti täitevkomiteele avalduse, kus teatati soovist 18. juunile planeeritud presidendivalimise edasi lükata. “Mis edasi?” kirjutas Michal. “Ei tea, mis EOK-st saab. Loodame, et raha asendab väärtused, siis häbi ununeb. Olles irooniline. Aga tõesti. Kunagi otsustas üks hääl selle, et Jüri Ratasest sai peaminister. Võib juhtuda, et kolm häält EOKs otsustab taas ühteist.”