Põhja-Kiviõlisse rajatava laskemoonatehase suhtes on kohalikud pigem ettevaatlikul seisukohal. Vallavõimude arvates on piirkonna inimesed tööstusega harjunud ja uue tehase puhul nad proteste ei karda.
Põhja-Kiviõli oli üks neljast riigi poolt sõjatööstusele välja valitud piirkonnast. Lüganuse vallas asuva endise põlevkivikarjääri territooriumile peaks türklaste suurtükimoona tehas kerkima juba kahe aasta pärast.
Lüganuse vallavanem Dmitri Dmitrijev ei usu, et kohalikud sõjatehase vastu astuks. Seda enam, et tehase valikukoha protsess on kestnud mitu aastat.
“Planeeringu etapid on ju läbitud. Need, kes tahtsid midagi küsida või kellel olid kahtlused, need said oma vastused. Meie neid täiendavaid riske ei näe, teades seda endise karjääri tööstusmaastikku ja kaugust Kiviõli linnast,” ütles vallavanem.
“Lisaks oleme me harjunud suurte ettevõtetega, ka kõrgendatud ohuga ettevõtetega ning minu arust meie piirkonna jaoks ei ole see mingi väga erakordne asi,” sõnas Dmitrijev.
Mürsutehase lähedale jääva 40 elanikuga Varinurme küla elanikega vesteldes suhtusid nad tehasesse ettevaatlikult. Seda enam, et eriti palju infot rajatise kohta pole. Eelkõige kardeti võimalikke tehases tehtavaid katsetusi.
“Minu arvates ei ole tehase asukoha valik õnnestunud – liiga lähedal piirile Venemaaga, kellega Euroopa Liidul pole praegu kõige paremad suhted. Käimas on konflikt, mis aina süveneb, ja ma ei näe paranemise märke. Ja pole teada, millega see kõik lõpeb. Tunne on veidi hirmutav,” tunnistas Varinume elanik Aleksandr.
Kiviõli laskemoonatehase maksumuseks on hinnatud 300 miljonit eurot.