««Frankenstein» ei ole lihtsalt õudusklassika. See on kultuurifenomen, mis on kujundanud meie arusaama teadusest, loomisest, vastutusest ja inimese piiridest. See on teos, mis on inspireerinud rohkem kui kaks sajandit järjest – ja mille mõju ulatub kirjandusest filmikunsti, popkultuuri ja isegi teadusdebattideni,» ütleb kirjastuse Tulip esindaja Margit Mikk Sokk.
Miks «Frankenstein» on eriline?
Mary Shelley, «Frankenstein». Foto: Raamat
1818. aastal ilmunud skandaalne romaan oli oma ajast ees vähemalt sajandi võrra. Tol ajal vaid 20-aastane Mary Shelley kirjutas loo teadlasest Victor Frankensteinist ja tema loodud olendist, kuid tegelikult on see romaan inimlikust igatsusest, hirmust, hüljatusest ja sellest, kuidas ühiskond loob koletisi sageli ise.
««Frankenstein» on teos, mis küsib, mis juhtub siis, kui inimene ületab oma võimete ja vastutuse piiri. Shelley küsimused teaduse ambitsioonist, üksindusest ja loojavastutusest on täna isegi aktuaalsemad kui 200 aastat tagasi,» selgitab Margit Mikk Sokk.
Kultuurifenomen, mis ei kao
«Frankenstein» on üks maailma enim ekraniseeritud kirjandusteoseid. Koletise kuju on muutunud popkultuuri universaalseks sümboliks, mis rändab filmidest koomiksitesse, mängudesse ja telesarjadesse. Iga põlvkond loob oma Frankensteini, sest Shelley lugu on lõputult tõlgendatav.
Viimastel aastatel on toimunud Frankensteini populaarsuse tõeliselt plahvatuslik tõus.
Guillermo del Toro «Frankenstein» (2025). Victor Frankensteini osas on Oscar Isaac. Foto: Netflix/Entertainment Pictures/ZUMAPRESS.com/Scanpix
Guillermo del Toro film «Frankenstein» (2025) tõi loo tagasi rahvusvahelise tähelepanu keskmesse. Film pälvis kriitikute vaimustuse, publiku tähelepanu ja rahvusvahelise tunnustuse ning kandideeris 2026. aastal üheksale Oscarile ja võitis neist kolm, kinnitades, et Shelley teos kõnetab ka 21. sajandi publikut.