Aastatel 2007–2012 Prantsusmaa presidendina teeninud Nicolas Sarkozy on seisnud pärast ametist lahkumist silmitsi terve rea süüdistustega, mida kõike on ta ise eitanud. Mullu sai temast tänapäevase Prantsusmaa esimene president, kes reaalselt vanglasse saadeti. Ta kandis seal karistust 20 päeva seoses kohtuasjaga, mis puudutab Liibüast pärit rahastust tema 2007. aasta presidendikampaaniale. Selle kaasuse apellatsioonimenetlus veel kestab.
Sarkozy on saanud süüdimõistva otsuse juba mitmes kohtuasjas. Üheks neist on nn Bismuthi juhtum, mis puudutas katset hankida kohtunikult n-ö teeneid. See tuli välja Liibüa-uurimise käigus, kui politsei kuulas pealt salajast telefoniliini, mida Sarkozy kasutas varjunime Paul Bismuth all. Selles asjas kandis ta karistust elektroonilise jalavõruga, kuid see eemaldati mullu mais, samuti tema vanust arvestades.
Nn Bygmalioni kaasuses leiti, et Sarkozy kampaania kulutas lubatust rohkem raha ja püüdis liigseid kulutusi varjata suhtekorraldusfirma Bygmalioni kaudu. Prantsusmaa kõrgeim kohus jättis mullu jõusse kuue kuu pikkuse karistuse, kuid seni polnud selge, kas see tähendab ka uut elektroonilist jalavõru. Teisipäeval selgus, et Sarkozyl õnnestus uut jälgimisseadmega karistust vältida. See otsus ekspresidendi kohtusaagasid siiski ei lõpeta.