Oluline Venemaa-Ukraina sõjas neljapäeval, 7. mail kell 10.10:
– Ukraina droonid tabasid Moskva lähedal Vene armee logistikakeskust ;
– Zelenski: Ukraina vastab Venemaale vaherahu rikkumise eest;
– Blinken: sõda läheneb ummikule;
– Venemaa teatas 347 Ukraina drooni hävitamisest;
– Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 890 sõdurit.
Ukraina droonid tabasid Moskva lähedal Vene armee logistikakeskust
Ukraina korraldas ööl vastu neljapäeva droonirünnaku Moskva lähistel paikneva Vene armee logistikakeskuse vastu.
Ukraina tegi oma õhurünnaku pärast seda, kui Vene armee eiras president Volodõmõr Zelenski poolt 6. maiks välja pakutud vaherahu, rünnates tsiviilobjekte mitmes oblastis üle kogu Ukraina ning jätkates ka lahinguid rindel, kirjutas väljaanne Dialog.ua.
Neljapäeva varahommikul tabamuse saanud Nara logistikakeskus Moskva oblastis Naro-Fominskis on mõeldud Venemaa armee tehnilise varustuse hoidmiseks ja jaotamiseks, muutes selle Ukraina relvajõudude jaoks legitiimseks sihtmärgiks, märkis Dialog.ua.
Moskva linnapea Sergei Sobjanin väitis öösel kell 3.07 avaldatud teates, et Venemaa õhutõrje tulistas alla kaks Moskva poole lennanud mehitamata õhusõidukit. Ta lisas, et kella 7.21 seisuga oli Vene õhutõrje Moskva piirkonnas alla tulistanud 11 Ukraina drooni ja et “õnnetuspaigal töötavad hädaabiteenistused”.
Selle teate avaldamise ajal ei olnud Moskva oblasti kuberner Andrei Vorobjov piirkonna olukorra kohta veel kommentaare andnud. Naro-Fominski elanikud väidavad, et öösel kuuldi linnas ja äärelinnades mitut plahvatust.
Moscow Region: Residents are reporting sightings of aircraft, explosions and air defence activity in many parts of the region.
Explosions have also been reported in the Bryansk Region; 4th video. pic.twitter.com/6iWjSka0jj
— Exilenova+ (@Exilenova_plus) May 7, 2026
See logistikakompleks võeti kasutusele 2018. aastal ja kuulub Venemaa kaitseministeeriumile. See on esimene selline rajatis Vene armee struktuuris ja samas suurim omataoline.
Ukraina droonirünnak toimus pärast seda, kui Vene armee rikkus Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi poolt 6. mail kehtestatud relvarahu. Venemaa on keeldunud relvarahust kinni pidamast, kuid ähvardab Kiievit rünnata, kui Ukraina relvajõud “segavad” 9. mail Moskvas toimuvat sõjaväeparaadi.
Zelenski: Ukraina vastab Venemaale vaherahu rikkumise eest
Venemaa sai küll Ukrainalt selge ettepaneku relvarahuks, kuid jätkas ikkagi rünnakuid, mistõttu jätab Kiiev endale õiguse vastata sellisele käitumisele kohaste meetmetega, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski.
Zelenski rõhutas kolmapäeva õhtul tehtud pöördumises, et Venemaa vastas Ukraina relvarahuettepanekule ainult uute rünnakutega. Teateid vaenlase rünnakute kohta saabus kolmapäeva jooksul Donetski, Harkivi, Dnipro, Sumõ, Tšernihivi, Zaporižžja ja Hersoni oblastist. Venemaa ei ole oma sõjalist tegevust lõpetanud, tõdes Ukraina president.
“Venemaa sai meilt selge ettepaneku relvarahu ja diplomaatia osas ning teab, kuidas Ukraina või tema partneritega ühendust võtta, et üksikasjades kokku leppida. Kui see üks inimene Moskvas, kes ei saa ilma sõjata elada, on huvitatud ainult paraadist ja mitte millestki muust, siis on see hoopis teine asi. Ukraina on valmis rahu nimel töötama. Ukraina püüab selle sõja väärikalt lõpetada. Venemaa on niimoodi võidelnud, et isegi nende peaparaad sõltub nüüd meist. Ja see on selge signaal:
Ukraina president Volodõmõr Zelenski. Autor/allikas: SCANPIX / AFP / LUDOVIC MARIN
see peab lõppema,” rääkis Zelenski oma õhtuses pöördumises.
Ukraina riigipea kordas, et Ukraina tegutseb sellele vastavalt. Lähtuvalt kolmapäeval ja neljapäeval toimuvast määrab Ukraina sellele õiglase vastuse, lubas ta.
Zelenski teatas juba kolmapäeva lõunal, et Venemaa rikkus Ukraina poolt 6. maiks välja kuulutatud relvarahu, lubades vastata sellele kohaselt.
Zelenski teatas omapoolse relvarahu kehtestamisest 4. mail ja see pidi algama 6. mail täpselt kell 00.00. Venemaa sellele ei reageerinud.
Enne seda, 4. mail, kuulutas Venemaa kaitseministeerium ühepoolselt välja relvarahu 8.–9. maiks ning ähvardas Kiievi kesklinnale ulatusliku raketirünnakuga, kui 9. mai paraad Moskvas häiritakse.
Blinken: sõda läheneb ummikule
USA endine välisminister Antony Blinken ütles kolmapäeval, et viimastel kuudel on Ukraina saavutanud lahinguväljal paremaid tulemusi ning samal ajal on Vene väed kandnud tõsiseid kaotusi ja kaotanud mõningaid positsioone.
“Rindejoon lahinguväljal ei liigu tõenäoliselt kummaski suunas kuigi kaugele. Tegelikult on ukrainlastel viimastel kuudel läinud tõesti palju paremini ning venelased on kandnud kohutavaid kaotusi ja kaotanud tegelikult mõned positsioonid,” rääkis Blinken USA meediavõrgustikule C-Span .
Poliitiku sõnul liikusid Vene väed juba enne seda edasi väga vaevaliselt ehk sõna otseses mõttes paarsada jalga ja sellise edasiliikumisega kaasnesid suured kaotused.
“Seega on see ummikseis reaalne,” tõdes eksminister.
Blinken kommenteeris ka Ukrainale antava rahvusvahelise abi mahtu ja Euroopa riikide osalemist selle rahastamises.
“Iga dollari kohta, mille meie oleme Ukrainasse investeerinud, on eurooplased ja teised lisanud poolteist dollarit. Seetõttu ei vasta lihtsalt tõele arvamus, et nad vaid kasutasid Ukraina ümber kujunenud olukorda ära,” ütles USA välisministeeriumi endine juht.
BLINKEN: For every dollar we put into Ukraine, Europeans and others put in dollar and half. Notion that they were free-riding on Ukraine simply not true.
And much of money we spent on Ukraine was spent in United States to either buy weapons for Ukraine or replenish our stocks. pic.twitter.com/Gu5RQrkynx
— Kate from Kharkiv (@BohuslavskaKate) May 6, 2026
Blinken rõhutas ka, et märkimisväärne osa Ameerika kulutustest Ukraina toetuseks jäi Ameerika Ühendriikidesse.
“Suurem osa rahast, mille me Ukraina peale kulutasime, kulutati tegelikult siin Ühendriikides, kas neile relvasüsteemide ostmiseks või neile antud süsteemide varude täiendamiseks,” jätkas Blinken.
Mõni aeg tagasi ütles Pentagoni poliitika eest vastutav kõrge ametnik Elbridge Colby, et Washingtoni toetus Ukrainale tugines suuresti Ameerika piiratud varude kasutamisele. Colby rõhutas ka, et selline lähenemine ei ole enam jätkusuutlik.
Venemaa teatas 347 Ukraina drooni hävitamisest
Venemaa kaitseministeerium teatas neljapäeval, et nende üksused hävitasid öö jooksul üle 300 Ukraina drooni.
Avalduses teatati, et ajavahemikus Eesti aja järgi kell 21 kuni hommikul kell 7 hävitati 347 drooni.
Sel nädalal tegi Kiiev ettepaneku relvarahuks algusega 6. mail, mida aga Venemaa eiras.
Kreml omakorda nõudis relvarahu 8. ja 9. mail, et see langeks kokku nende Suure Isamaasõja mälestusüritustega.
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 890 sõdurit
Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
– elavjõud umbes 1 338 060 (+890);
– tankid 11 918 (+0);
– jalaväe lahingumasinad 24 521 (+6);
– suurtükisüsteemid 41 539 (+61);
– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1776 (+1);
– õhutõrjesüsteemid 1365 (+2);
– lennukid 435 (+0);
– kopterid 352 (+0);
– maapealsed droonisüsteemid 1336 (+4);
– operatiivtaktikalised droonid 277 912 (+1851);
– tiibraketid 4585 (+0);
– laevad/kaatrid 33 (+0);
– allveelaevad 2 (+0);
– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 94 545 (+233);
– eritehnika 4172 (+2);
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.