Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) ei ole saanud Reformierakonnast mingeid signaale Kersti Kaljulaidi ülesseadmisest presidendivalimistel, ütles SDE esimees Lauri Läänemets. Ta meenutas, et just Reformierakond loobus Kaljulaidi toetamisest teiseks ametiajaks ja eelistas Alar Karist.
“Ei, sotsiaaldemokraatidega ei ole keegi Kersti Kaljulaidi teemal rääkinud. Konkreetsetest nimedest pole meil viimasel ajal juttu olnud ei koalitsiooni- ega opositsioonierakondadega. Ma tahaks loota, et Reformierakonnas tõesti mõeldakse Kersti Kaljulaidi nime peale tõsiselt. Ja et see ei ole järjekordne samm, kus ümber nurga visatakse mõni nimi üles läbi meedia. Tavaliselt lörtsitakse head inimesed selliselt ära,” ütles Läänemets ERR-ile.
Läänemets märkis, et Reformierakonnast (sotsiaal)meediasse tulnud vihjete taga võivad olla ka lähenevad riigikogu valimised. Aga kui Reformierakond soovib tõsiselt Kaljulaidist presidendivalimiste kontekstis rääkida, siis tuleks seda Läänemetsa sõnul teha ametliku ettepanekuna.
“Kas suuremas või väiksemas ringis, aga seda täna tehtud pole. Ja ka minuga pole ühendust võetud, et soovitaks üldse seda teemat arutada. Ja mul ei ole ka infot, mida Kersti Kaljulaid sellest kõigest ise arvab,” sõnas Läänemets. “Ma loodan, et see ei ole väärika inimese najal lihtsalt enda upitamine, kasutades ära neid EOK teemasid ja kõike muud.”
SDE esimees on varem öelnud, et kui tahta riigikogus president ära valida ehk selleks oleks vaja vähemalt 68 häält, on just sotsiaaldemokraatide toetus kaalukeeleks.
ERR-i küsimusele, kuidas erakond siis käituks, kui Kaljulaidi nimele peaks siiski ametlikult küsitama sotsiaaldemokraatide toetust, vastas Läänemets, et sotsiaaldemokraadid kunagi esitasid ja toetasid Kaljulaidi presidendivalimistel.
“Kui selline ettepanek tehakse, siis loomulikult me oleme kõiki erinevaid nimesid nõus arutama ja kaaluma. Aga Reformierakond peab kõigepealt ütlema, kuidas nad seda kõike näevad ja kui tõsiselt nad tegelikult oma mõtteid võtavad,” ütles Läänemets.
Läänemets meenutas, et Kersti Kaljulaid ei saanud teiseks ametiajaks presidendiks, sest Reformierakond ei tahtnud seda ja pakkus välja Alar Karise.
“Toona jäid sotsid Kersti taha ainukesena. Teiseks kõik need EOK onu Heinod, kellest Michal räägib, üks neist oli alles pool aastat tagasi Reformierakonna linnapeakandidaat ja Haabersti esinumber,” vihjas ta Urmas Sõõrumaa kaasusele.
Kross toetas Kaljulaidi otse, Michal kaude
Reformierakonna poliitikutest on Kaljulaidi presidendivalimistel üles seadmise idee välja pakkunud Eerik-Niiles Kross. Ta tegi seda pärast seda, kui Kaljulaid EOK presidendi kohalt maha hääletati. Tõsi, ta ütles, et ei tea, kas Kaljulaid ise seda üldse tahaks.
“EOK vanameeste tänases otsuses on ehk ka positiivset. Meil on jäänud vabaks juba presidendiametit pidanud Kersti Kaljulaid, kes sai Kadriorus oluliselt paremini hakkama nii vanameeste kui välispoliitikaga. Nagu tavaliselt, ei ole ma seda ettepanekut kooskõlastanud asjasepuutuvatega, nii et Kaljulaid ja erakond ärgu pahandagu – ent tekkinud on hea võimalus valida Kaljulaid teiseks ametiajaks Eesti presidendiks. Erinevalt Karisest võiksid tal riigikogus hääled koos olla,” pakkus Kross.
Riigikogus presidendi äravalimiseks on vaja vähemalt 68 häält.
Kolmapäeva õhtul ehk poolteist nädalat pärast Kaljulaidi mahahääletamist tegi avalduse Reformierakonna esimees Kristen Michal. Ta ei rääkinud küll Eesti presidendivalimistest, kuid avaldas ühemõttelist toetust Kaljulaidile seoses tema EOK presidendiametist mahahääletamisega. Delfi tõlgendas seda sõnadega, et “peaminister Kristen Michal viskas õhku mõtte Kersti Kaljulaidi presidendiks kandideerimisest”.
Michal kirjutas pikemas postituses, et “sellest saab nüüd veidi üle nädala, kui heinode koondis vabastas naispresidendi olümpiakomitee juhi kohalt” ja meenutas, et “Kersti Kaljulaid Eesti presidendina seisis õige asja eest”.
“Isegi kui meie vaated alati ei kattu ja tahtnuksin Siim Kallast presidendina näha Estoniast väljumas, on tal süda õige koha peal. Ma pean tema kirest ja aususest lugu. Sildarude juhtum, niipalju kui seda on, paneb ühiskonna taas proovile. Kas annaksin naeratades toe neile, kes vägivallatsenud nõrgematega? Kas teie annaks? Kui vastus on ei, siis oleme meiegi Kersti Kaljulaiud. Ja järelikult kaotasime kõik. Koos ja igaüks eraldi,” kirjutas Michal.
Kersti Kaljulaid oli Eesti president aastatel 2016 kuni 2021. Pärast riigipea ametist lahkumist oli ta aastatel 2024–2026 Eesti Olümpiakomitee president. 27. aprillil hääletas Kaljulaidi umbusaldamise poolt 114-st EOK saadikust 61. Tagasikutsumise vastu oli 50.