Kuigi Reformierakonna poliitikutelt on tulnud vihjeid Kersti Kaljulaidi üles seadmisest presidendivalimistel, ei ole tema endaga keegi sellest võimalusest rääkinud.
“Temaga pole poliitikud sellest rääkinud,” kinnitas Kersti Kaljulaidi fondi tegevjuht ja varem presidendiametis tema nõunikuna töötanud Taavi Linnamäe ERR-ile. Kaljulaidi endaga toimetusel otse ühendust saada pole õnnestunud.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) esimees Lauri Läänemets ütles neljapäeval ERR-ile, et ei ole saanud Reformierakonnast mingeid signaale Kaljulaidi ülesseadmisest presidendivalimistel. Ta avaldas lootust, et Reformierakonna poliitikutelt tulnud otsesed või kaudsed vihjed Kaljulaidi ülesseadmise kohta ei ole tehtud selleks, et ennast väärika inimese najal lihtsalt upitada.
Reformierakonna poliitikutest on Kaljulaidi presidendivalimistel üles seadmise idee välja pakkunud Eerik-Niiles Kross.
“Nagu tavaliselt, ei ole ma seda ettepanekut kooskõlastanud asjassepuutuvatega, nii et Kaljulaid ja erakond ärgu pahandagu – ent tekkinud on hea võimalus valida Kaljulaid teiseks ametiajaks Eesti presidendiks. Erinevalt Karisest võiksid tal riigikogus hääled koos olla,” pakkus Kross.
Kolmapäeva õhtul ehk poolteist nädalat pärast Kaljulaidi mahahääletamist tegi avalduse Reformierakonna esimees Kristen Michal. Ta ei rääkinud küll Eesti presidendivalimistest, kuid avaldas ühemõttelist toetust Kaljulaidile seoses tema EOK presidendiametist mahahääletamisega.
Kersti Kaljulaid oli Eesti president aastatel 2016 kuni 2021. Teiseks ametiajaks ta ei kandideerinud.