Saksamaa sõjatööstuskontsern Rheinmetall teatas, et plaanib alustada tiibrakettide tootmist koos Hollandi ettevõttega Destinus juba 2026. aasta lõpus. See samm tugevdab Euroopa sõltumatust rakettide tootmisel, kirjutab Wall Street Journal.

Eelmisel kuul leppisid Rheinmetall ja Destinus kokku ühisettevõtte loomises käesoleva aasta teises pooles. Ühisettevõte keskendub kõrgtasemeliste tiibrakettide ja ballistiliste rakettide tootmisele Euroopale ja NATO liikmesriikidele. Rheinmetallile kuulub loodavas ettevõttes 51-protsendiline osalus.

Saksamaa suurim relvatootja teatas neljapäeval, et Rheinmetall Destinus Strike Systems kavatseb alustada rakettide tootmist tänavu neljandas kvartalis või 2027. aasta alguses.

Teade avaldati pärast seda, kui USA president Donald Trumpi administratsioon otsustas tühistada plaani paigutada järgmisel aastal Saksamaale Tomahawki tiibraketid ja Dark Eagle’i hüperhelikiirusega raketid.

Mitmed Euroopa riigid, sealhulgas Prantsusmaa ja Suurbritannia, püüavad tiibrakettide tootmist kiirendada, kuna sõda Ukrainas on tõestanud nende kriitilist tähtsust.

Euroopa Liidu kaitsevolinik Andrius Kubilius ütles esmaspäeval, et Venemaa edestab liitu raketi- ja suurtükimoona tootmises. Tema sõnul tootis Venemaa eelmisel aastal 1100 tiibraketti, samas kui Euroopa Liidus valmis neid vaid 300.

Aprilli lõpus teatas Destinus, et viis lõpule kriitilise taristu ja betoonhoonete ründamiseks kavandatud tiibraketi Ruta Block 2 lennukatsetused. Raketi lennukaugus on üle 700 kilomeetri, mis jääb Tomahawkidele märkimisväärselt alla.

Rheinmetalli laienemine raketiturule on osa ettevõtte strateegiast siseneda uutesse sõjatööstusvaldkondadesse ja haarata oluliselt suurem osa Euroopa kasvavatest kaitse-eelarvetest.

Samuti teatas Rheinmetall neljapäeval, et esitas mittesiduva pakkumise laevatehasele German Naval Yards, avaldamata tehingu rahalisi tingimusi. Saksa laevaehitaja TKMS tegi tehasele mittesiduva pakkumise jaanuaris.

Rheinmetall avaldas samuti, et ettevõtte esimese kvartali müügitulu oli 1,94 miljardit eurot. See on eelmise aastaga võrreldes kaheksa protsenti rohkem, kuid jääb alla Vara Researchi koostatud analüütikute ootusele, mis oli 2,27 miljardit eurot.

Frankfurdi börsil noteeritud ettevõte, mis avaldas esialgsed tulemused juba selle nädala alguses, märkis, et tellimuste maht kasvas märtsi lõpuks 31 protsenti, ulatudes ligikaudu 73 miljardi euroni.

Rheinmetalli tegevjuht Armin Papperger ootab teises kvartalis müügi ja tellimuste mahu kiiremat kasvu. Seda toetavad suuremahulised tellimused mereväe- ja sõidukitesektoris ning eelmise aasta plahvatuse järel taastunud täiemahuline tootmine ettevõtte Hispaanias Murcias asuvas laskemoonatehases.

Perioodi puhaskasum ulatus 111 miljoni euroni, võrreldes 84 miljoni euroga aasta varem. Analüütikute ja investorite poolt tähelepanelikult jälgitav kvartali ärikasum oli 224 miljonit eurot, mis kergitas tegevusmarginaali 10,5 protsendilt 11,6 protsendile.

Analüütikud ootasid ärikasumiks 261,9 miljonit eurot ja tegevusmarginaaliks 11,6 protsenti.

Rheinmetall kinnitas, et prognoosib 2026. aastaks endiselt müügitulu kasvu 14–14,5 miljardi euroni ja ligikaudu 19-protsendilist tegevusmarginaali.