Ukraina ründas suurt naftatöötlemistehast Permi krais | Välismaa

Ukraina korraldas ööl vastu neljapäeva droonirünnaku Moskva lähistel paikneva Vene armee logistikakeskuse vastu.

Venemaa välisministeerium kutsus diplomaatilisi esindusi üles viivitamatult oma personali Kiievist evakueerima juhuks, kui Moskva korraldab suurrünnaku vastusena Ukraina püüdlustele häirida Venemaa 9. mai pidustusi. Euroopa Liit lükkas selle üleskutse tagasi.

Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova kutsus sotsiaalmeedias avaldatud videos diplomaate üles võtma kuulda kaitseministeeriumi esmaspäevast rünnakuhoiatust juhuks, kui Ukraina peaks ründama seoses Punase väljaku pidustuste ja sõjaväeparaadiga.

“Venemaa välisministeerium kutsub teie riigi ametivõime tungivalt üles suhtuma sellesse avaldusse täie vastutustundega ning tagama diplomaatiliste ja muude esinduste personali õigeaegse evakueerimise Kiievi linnast seoses Venemaa relvajõudude vältimatu kättemaksurünnakuga Kiievile,” sõnas Zahharova.

Zahharova sõnul tegi Ukraina president Volodõmõr Zelenski esmaspäeval Armeenias toimunud Euroopa Poliitilise Ühenduse kohtumisel pidustuste häirimise kohta “agressiivseid ja ähvardavaid avaldusi”. Ta lisas, et kohal viibisid mitme EL-i riigi esindajad, kellest keegi ei teinud Zelenskile noomitust.

Armeenias peetud kõnes viitas Zelenski Venemaa teatele, et pidustuste ulatust vähendatakse ja need toimuvad turvakaalutlustel ilma sõjatehnikata.

“See on paljude aastate jooksul esimene kord, kui nad ei saa endale sõjatehnikat lubada ja kardavad, et droonid võivad Punase väljaku kohal tiirutada. See on kõnekas,” märkis Zelenski.

Euroopa Liit keeldus Venemaa ähvardustest hoolimata diplomaate Kiievist välja tooma, teatas Euroopa Komisjoni pressiesindaja Anouar El Anouni.

“Me ei muuda oma hoiakut ega kohalolekut Kiievis. Venemaa rünnakud on kahjuks igapäevane reaalsus nii Kiievis kui ka mujal Ukrainas,” ütles El Anouni.

Samuti kommenteeris El Anouni Venemaa avaldusi.

“Venemaa püüab taas ennekuulmatul viisil veeretada süüd omaenda agressioonisõjas teistele,” rõhutas pressiesindaja.

Euroopa Komisjoni pressiesindaja nimetas Moskva avalikke ähvardusi Kiievit rünnata osaks Venemaa vastutustundetust eskalatsioonitaktikast.

Ukraina pealäbirääkija Rustem Umerov saabus Miamisse, et kohtuda USA esindajatega, kuna rahuläbirääkimised Venemaa sõja lõpetamiseks Ukrainas on viimastel kuudel seiskunud.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas sotsiaalmeedias, et Umerovi ülesanne on arutada võimalikku sõjavangide vahetust ja tõhustada diplomaatilisi jõupingutusi sõja lõpetamiseks.

Kiiev lootis, et USA erisaadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner külastavad Ukrainat juba sel kevadel, kuid visiit jäi ära. Iraanis toimuva sõja tõttu on Washingtoni tähelepanu Ukrainalt suures osas eemale nihkunud.

USA vahendatud kõnelused on jooksnud ummikusse erimeelsuste tõttu Ida-Ukrainas asuva Donetski oblasti küsimuses. Moskva nõuab, et Kiiev viiks oma väed välja neist oblasti osadest, mida Venemaa ei ole nelja aastaga täiemahulise sissetungi käigus suutnud vallutada. Ukraina on teatanud, et ei loovuta enda kontrolli all olevaid alasid.

“Oleme Ameerika poolega pidevas suhtluses ning teadlikud meie partnerite vastavatest kontaktidest Venemaa poolega. Töötame selle nimel, et see aitaks tuua väärika rahu lähemale ja tagada julgeoleku,” ütles Zelenski.

President lisas, et Umerov sai USA-ga tehtava kahepoolse koostöö kohta mitu konkreetset julgeolekualast juhist.

Viimane USA esindajate osalusel toimunud kolmepoolsete Ukraina-Venemaa kõneluste voor leidis aset veebruaris. Sellest ajast saadik on Ukraina ja Venemaa esindajad pidanud USA meeskonnaga vaid eraldiseisvaid läbirääkimisi.

Venemaa sai küll Ukrainalt selge ettepaneku relvarahuks, kuid jätkas ikkagi rünnakuid, mistõttu jätab Kiiev endale õiguse vastata sellisele käitumisele kohaste meetmetega, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

Zelenski rõhutas kolmapäeva õhtul tehtud pöördumises, et Venemaa vastas Ukraina relvarahuettepanekule ainult uute rünnakutega. Teateid vaenlase rünnakute kohta saabus kolmapäeva jooksul Donetski, Harkivi, Dnipro, Sumõ, Tšernihivi, Zaporižžja ja Hersoni oblastist. Venemaa ei ole oma sõjalist tegevust lõpetanud, tõdes Ukraina president.

“Venemaa sai meilt selge ettepaneku relvarahu ja diplomaatia osas ning teab, kuidas Ukraina või tema partneritega ühendust võtta, et üksikasjades kokku leppida. Kui see üks inimene Moskvas, kes ei saa ilma sõjata elada, on huvitatud ainult paraadist ja mitte millestki muust, siis on see hoopis teine ​​asi. Ukraina on valmis rahu nimel töötama. Ukraina püüab selle sõja väärikalt lõpetada. Venemaa on niimoodi võidelnud, et isegi nende peaparaad sõltub nüüd meist. Ja see on selge signaal:

Ukraina president Volodõmõr Zelenski. Autor/allikas: SCANPIX / AFP / LUDOVIC MARIN

see peab lõppema,” rääkis Zelenski oma õhtuses pöördumises.

Ukraina riigipea kordas, et Ukraina tegutseb sellele vastavalt. Lähtuvalt kolmapäeval ja neljapäeval toimuvast määrab Ukraina sellele õiglase vastuse, lubas ta.

Zelenski teatas juba kolmapäeva lõunal, et Venemaa rikkus Ukraina poolt 6. maiks välja kuulutatud relvarahu, lubades vastata sellele kohaselt.

Zelenski teatas omapoolse relvarahu kehtestamisest 4. mail ja see pidi algama 6. mail täpselt kell 00.00. Venemaa sellele ei reageerinud.

Enne seda, 4. mail, kuulutas Venemaa kaitseministeerium ühepoolselt välja relvarahu 8.–9. maiks ning ähvardas Kiievi kesklinnale ulatusliku raketirünnakuga, kui 9. mai paraad Moskvas häiritakse.

Venemaa digitaalarengu, kommunikatsiooni ja massimeedia ministeerium teatas neljapäeval, et 9. mail piiratakse Moskvas juurdepääsu mobiilsele internetile, sealhulgas juurdepääsu nn valge nimekirja veebisaitide ja SMS-sõnumiteenusele.

“Moskvas piiratakse 9. mail toimuvate võidupüha pidustuste ohutuse tagamiseks ajutiselt juurdepääsu mobiilsele internetile – sealhulgas veebisaitide “valgele nimekirjale” – ja SMS-teenustele,” lisas ministeerium. Valge nimekiri tähendab internetilehekülgede või teenuste loendit, mis on saanud riigilt ametliku heakskiidu ja nendele võib olla lubatud ligipääs olukorras, kus ülejäänud internet on piiratud või blokeeritud.

Samas lisas ministeerium, et 7.-8. mail ei ole plaanis Moskvas mobiilse interneti ühendust sulgeda ega piirata. “Küll aga võidakse kehtestada tegevuspiiranguid, kui tekivad otsesed turvaohud,” lisati avalduses.

Ministeerium märkis ka, et “koduinternet ja WiFi jätkavad normaalset tööd ilma piiranguteta”.

Vene võimud kardavad 9. mail tähistatava võidupüha ajal Ukraina rünnakut. Sideühendusi saab kasutada droonide juhtimiseks ning SMS-e erinevate seadmete käivitamiseks distantsilt.

Aprilli lõpus teatas Briti avaõigusliku ringhäälingu BBC venekeelne toimetus ja teised meediakanalid, et võimud kavandavad enne 9. mai paraadi Moskvas mobiilside piiranguid.

6. mail said Interfaxi korrespondendid telekommunikatsioonioperaatoritelt Megafon ja T2 hoiatusi võimalike mobiilse interneti piirangute kohta Moskva oblastis lähipäevil.

4. mail hoiatasid kõik neli Venemaal tegutsevat suurt telekommunikatsioonioperaatorit võimalike mobiilse interneti ja SMS-ide sulgemiste eest Moskvas ja Moskva oblastis 5.–9. maini turvakaalutluste tõttu.

5. mai hommikul olid mobiilse interneti ja SMS-teenused piirkonnas piiratud umbes neljaks tunniks. Digitaalarengu, kommunikatsiooni ja massimeedia ministeerium teatas hiljem piirangute tühistamisest.

Moskva elanikud puutusid ulatuslike internetipiirangutega esmakordselt kokku aasta tagasi, enne võidupüha 80. aastapäeva. Sel ajal oli mobiilne internet pealinna mitmes linnaosas mitu päeva praktiliselt kättesaamatu.

USA endine välisminister Antony Blinken ütles kolmapäeval, et viimastel kuudel on Ukraina saavutanud lahinguväljal paremaid tulemusi ning samal ajal on Vene väed kandnud tõsiseid kaotusi ja kaotanud mõningaid positsioone.

“Rindejoon lahinguväljal ei liigu tõenäoliselt kummaski suunas kuigi kaugele. Tegelikult on ukrainlastel viimastel kuudel läinud tõesti palju paremini ning venelased on kandnud kohutavaid kaotusi ja kaotanud tegelikult mõned positsioonid,” rääkis Blinken USA meediavõrgustikule C-Span .

Poliitiku sõnul liikusid Vene väed juba enne seda edasi väga vaevaliselt ehk sõna otseses mõttes paarsada jalga ja sellise edasiliikumisega kaasnesid suured kaotused.

“Seega on see ummikseis reaalne,” tõdes eksminister.

Blinken kommenteeris ka Ukrainale antava rahvusvahelise abi mahtu ja Euroopa riikide osalemist selle rahastamises.

“Iga dollari kohta, mille meie oleme Ukrainasse investeerinud, on eurooplased ja teised lisanud poolteist dollarit. Seetõttu ei vasta lihtsalt tõele arvamus, et nad vaid kasutasid Ukraina ümber kujunenud olukorda ära,” ütles USA välisministeeriumi endine juht.

Venemaa kaitseministeerium teatas neljapäeval, et nende üksused hävitasid öö jooksul üle 300 Ukraina drooni.

Avalduses teatati, et ajavahemikus Eesti aja järgi kell 21 kuni hommikul kell 7 hävitati 347 drooni.

Sel nädalal tegi Kiiev ettepaneku relvarahuks algusega 6. mail, mida aga Venemaa eiras.

Kreml omakorda nõudis relvarahu 8. ja 9. mail, et see langeks kokku nende Suure Isamaasõja mälestusüritustega.

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril: 

– elavjõud umbes 1 338 060 (+890);

– tankid 11 918 (+0);

– jalaväe lahingumasinad 24 521 (+6);

– suurtükisüsteemid 41 539 (+61);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1776 (+1);

– õhutõrjesüsteemid 1365 (+2);

– lennukid 435 (+0);

– kopterid 352 (+0);

– maapealsed droonisüsteemid 1336 (+4);

– operatiivtaktikalised droonid 277 912 (+1851);

– tiibraketid 4585 (+0);

– laevad/kaatrid 33 (+0);

– allveelaevad 2 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 94 545 (+233);

– eritehnika 4172 (+2);

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.