Kuigi majandusaasta aruande esitamine on iga ettevõtte jaoks seadusest tulenev kohustus, jäetakse see sageli viimasele minutile. Raamatupidaja ja aruannete koostamise tööriista ann. looja Grete Michelsoni sõnul ei ole peamine takistus aruande esitamise tehniline pool. „Küsimus seisneb pigem oskuses aruannet ise koostada või teadlikkuses, kust selleks tuge otsida. Esitamine juba tehniline samm,“ selgitas Michelson.
Tema sõnul lükkavad paljud ettevõtjad aruande tegemist edasi, sest see näib keeruline ja aeganõudev. „Enamasti ei jäeta aruannet esitamata mitte pahatahtlikkusest, vaid teadmatusest. Puuduvad oskused aruannet ise koostada: sageli kardetakse, et see on liialt keeruline ja võtab palju aega. Aruande koostamine ei ole keeruline. Raamatupidajad on selle keeruliseks mõelnud,“ sõnas Michelson. Tema sõnul usuvad tihti ekslikult mitmed ettevõtjad, et aruande esitamise vastutus lasubki raamatupidajal. „Tegelikult vastutab ettevõttega seotud aruannete ja tegevuste eest alati ettevõtte juhatus,“ rõhutas ta.
Süsteem näib karistav
2023. aasta alguses kehtima hakanud äriregistri seaduse muudatusega võimaldati riigil majandusaasta esitamata jätnud ettevõtted kiiremini kustutada, et muuta registri andmed ajakohasemaks. Kui varem võis see võtta kuni kaks aastat, siis nüüd võivad tagajärjed saabuda juba mõne kuu jooksul pärast aruande esitamise tähtaja möödumist.
„Kuigi riigi eesmärk on tagada korrastatud ja usaldusväärne äriregister, võib süsteem ettevõtja vaatenurgast tunduda pigem karistav kui toetav,“ usub Michelson.
Ühelt poolt soovitakse ettevõtlust edendada, kuid teisalt eemaldatakse registrist kiiresti need ettevõtted, kes oma kohustusi ei täida – isegi kui tegemist on teadmatuse, mitte pahatahtlikkusega. „Riigi eesmärk on küll ettevõtlust toetada, kuid praktikas võib süsteem tunduda ettevõtjale karistava, mitte abistava meetmena,“ märkis Michelson.
2024. aastal kustutati registrist enam kui 31 tuhat ettevõtet
See, et ettevõte aruande esitamata jätmise tõttu kustutatakse, pole sugugi harv juhus.
Seadusemuudatuse tulemusena kustutati mullu registrist 4552 ettevõtet majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu. Aasta varem oli see number veelgi suurem: kustutati üle 31 tuhande ettevõtte.
Kui ettevõte kustutatakse, ei tähenda see siiski täielikku lõppu. Ettevõtte saab kuni kolme aasta jooksul ennistada, kuid see toob kaasa lisakulu riigilõivu näol. „Majandusaasta aruande koostamine on üldjuhul märksa soodsam kui hilisemad tagajärjed. Kui ettevõte kustutatakse, tuleb selle ennistamiseks tasuda 200 eurone riigilõiv. Lisaks tuleb esitada tagantjärele ka aruanne,“ märkis Michelson.
Ennistamise alternatiivina võib äritegevuse jätkumiseks asutada ka hoopis uue ettevõte, kuid see tähendab omakorda täiendavat rahalist ja ajalist kulu. „Aruande esitamine on kordades odavam kui ettevõtte hilisem ennistamine või uue loomine. Täna on turul mitmeid platvorme, mis võimaldavad kiiresti aruande valmis teha ja pole vaja pöörduda isegi raamatupidaja poole,“ ütles Michelson.
Ta lisas, et üha rohkem on ka neid ettevõtjaid, kes kasutavadki süsteemi ära ja tegutsevad asutades üha uusi ettevõtteid ilma aruandeid esitamata. „Seda ei tohiks süsteem soodustada. Aruande esitamine ei tohiks tunduda riigipoolse kontrollina, mille eest karistatakse,“ märkis Michelson. Ta nentis, et ka riik saab sellise mustri lõhkumisele kaasa aidata, lihtsustades lisaks ettevõtlusega alustamisel ka ettevõtte tegevusega seotud aruandlust.
Michelsoni sõnul on mõistlik alustada majandusaasta aruande koostamist aegsasti, mitte jätta seda viimastele nädalatele. Kuigi aruande esitamise tähtaeg on 30. juuni, tekib suurim surve süsteemile just viimastel nädalatel, kui nii raamatupidajad kui ka ettevõtjad püüavad kohustusi korraga täita.
„Varajane tegutsemine aitab vältida nii tarbetut stressi kui ka riski, et ettevõte satub registripidaja järelevalve alla,“ kinnitas Michelson.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (8)