Ida-Virumaal on droonilennutajad hädas GPS-signaali segajatega, mis takistavad lennumasinate lendu. Sel nädalal on olnud häiritud maastikutulekahjusid droonidega seirata soovinud päästjate töö.
Ida-Virumaal Vaivinas ja Konjus puhkesid sel nädalal ulatuslikud maastikupõlengud. Droonidega seiret teha soovinud päästjad on olnud hädas segajatega, mis ei lubanud lennumasinatel vajalikku kõrgust saavutada.
“Eelmised vahetused just ütlesid, et esimesed kaks päeva õnnestus neil droonid saata umbes 30 kuni 35 meetri kõrgusele ja rohkem ei saanud. Täna hommikul proovisime ja meil õnnestus, et droon läks 60 meetri kõrgusele ja 200 meetri kaugusele. Selles mõttes on täna natukene meil vedanud sellega,” ütles päästeameti välijuht Pavel Leontjev.
Kirde-Eestis algasid GPS-signaali häirimised 2023. aasta juuni alguses. Politsei- ja piirivalveameti sõnul on nad pärast seda täheldanud droonide segamisi iga päev.
Elukutselise droonilennutaja Dmitri Šutovi sõnul on murelapsed eelkõige lihtsamad droonid. Ta soovitas droonitajatel probleemidele kohe reageerida.
“Eriti tundlikud on GPS-signaalide kaotamise suhtes nii-nimetatud olmedroonid. Kui näete, et GPS signaalid lähevad nulli peale, siis vältige lendu – see on peamine,” ütles Šutov.
Politsei- ja piirivalveameti droonijuht Janek Talistu ütles, et vahepeal oli näha, et tavadroonilennutajaid jäi vähemaks, aga nüüd on neid tulnud jälle juurde.
“Inimesed ikkagi lendavad. Kui inimene saab aru, et tal on drooni üle kontroll täielikult kadunud ja enam sidet ei ole, siis peaks kohe teavitama 112, et me saaksime reageerida,” sõnas Talistu.
Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalveameti sagedushalduse talitusest öeldi, et probleemid GPS-signaalide segamisega ongi kõige suuremad Kirde-Eestis. Vähemal määral on seda täheldatud Kagu-Eestis. Ameti statistika põhjal on häired tugevamad sooja ilmaga ja öösiti.