Sõja 1533. päev: Zelenski süüdistas Venemaad Kiievi pakutud relvarahu eiramises | Välismaa

Ukraina president Volodõmõr Zelenski süüdistas Venemaad kolmapäeval Kiievi pakutud relvarahu eiramises, kuna Vene relvajõud on korraldanud kümneid rünnakuid lahinguväljal, andnud õhulööke ja rünnanud droonidega Ukraina tsiviilobjekte.

Zelenski pakkus välja relvarahu, mis hakanuks kehtima 6. mail vastuseks Venemaa režiimi juhi Vladimir Putini pakutud relvarahule, mis kestnuks 8.-9. maini, langedes kokku Teise maailmasõja võidu mälestusüritustega.

Avalduses ütles Zelenski, et Venemaa – mis ei ole kinnitanud oma nõustumist Ukraina ettepanekuga – oli kolmapäeva ennelõunaks toime pannud 1820 rikkumist.

“Venemaa valik on ilmselge relvarahu ja elude säästmise eiramine,” märkis ta.

Sumõ oblasti ametnike teatel hukkus kaks inimest Venemaa droonirünnakutes tsiviilautole ja lasteaiale, kus lapsi ei viibinud.

Suurlinnades nagu Harkivis, Krõvõi Rihis ja Zaporižžjas – kus teisipäeval toimunud rünnakus hukkus 12 inimest – said pärast südaööd toimunud õhurünnakutes kahjustada eramud, infrastruktuur ja tööstuspiirkonnad, ütlesid ametnikud.

“See näitab, et Venemaa ei poolda rahu ja tema võltsüleskutsed 9. maiks vaherahu sõlmimiseks ei ole diplomaatiaga seotud,” märkis Ukraina välisminister Andrii Sõbiha ühismeedias. “Putin hoolib ainult sõjaväeparaadidest, mitte inimeludest,” lisas ta.

Ukraina ja Venemaa vastandlikud ettepanekud tulevad ajal, mil USA toetatud rahuläbirääkimised enam kui nelja-aastase sõja lõpetamiseks on takerdunud ja samal ajal, kui Venemaa jätkab oma pealetungi, et vallutada ülejäänud Ukraina Donetski oblast.

Venemaa korraldab laupäeval, 9. mail Moskva kesklinnas oma iga-aastase sõjaväeparaadi kärbitud kujul, viidates suurenenud Ukraina rünnakute ohule. Zelenski ütles kolmapäeval, et ametnikud otsustavad Venemaa rünnakutele vastamise edasised meetmed veel samal päeval. Varem oli ta öelnud, et Kiiev tegutseb sümmeetriliselt, kui relvarahu rikutakse.

Esmaspäeval hoiatas Venemaa kaitseministeerium, et vastab Ukraina rünnakutele võidupidustuste ajal massiivse raketirünnakuga Ukraina pealinnale Kiievile. “Hoiatame Kiievi tsiviilelanikkonda ja välisriikide diplomaatiliste esinduste töötajaid vajadusest linnast õigeaegselt lahkuda,” öeldi ministeeriumi teates.

Alates teisipäeva õhtust on Vene väed rünnanud Ukrainat kahe ballistilise raketiga, ühe juhitava õhk-maa raketiga ning 108 eri tüüpi drooniga. Ukraina õhutõrje tulistas alla 89 mehitamata õhusõidukit.

“Kella 08.00 seisuga olid [Ukraina] õhutõrjejõud riigi põhja- ja idaosas hävitanud või elektrooniliselt alla toonud 89 drooni. Kahe ballistilise raketi, ühe juhitava õhk-maa raketi ja üheksa drooni tabamusi registreeriti kaheksas asukohas, ühes kohas teatati allatulistatud õhuründevahendite (rusude) langemisest,” teatas Ukraina õhutõrje.

Kolmapäeva hommikul veel rünnak jätkus – Ukraina õhuruumis viibis mitu Vene drooni. 

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas esmaspäeval, et kolmapäeva südaööl jõustub Ukraina poolne relvarahu. Vene väed rikkusid relvarahu juba esimestel minutitel pärast selle jõustumist.

Venemaa režiimi juht Vladimir Putin nõudis ise Ukrainalt vaherahuga nõustumist Venemaal läheneva 9. mai püha tõttu. Putin teatas Venemaa ühepoolsest vaherahust reedeks ja laupäevaks.

Ukraina teatel on Venemaa teisipäevaste rünnakute ohvrite arv tõusnud 28-le, haavata sai vähemalt 120 inimest.

Vene väed ründasid kolmapäeval ründedroonidega Sumõ kesklinnas asuvat lasteaeda.

“Vene väed tabasid kahe ründedrooniga Sumõ keskosas asuvat tsiviilhoonet. Päästetööd käivad,” ütles Sumõ oblasti sõjaväeadministratsiooni juht Oleh Hrõhorov.

Teavet ohvrite ja purustuste kohta alles täpsustatakse. Hrõhorov hoiatas ühtlasi, et rünnak jätkub, ning kutsus elanikke üles püsima turvalistes kohtades. Varem samal päeval ründasid Vene väed Sumõ oblastis drooniga tsiviilautot, mille tagajärjel hukkus reisija.

Teisipäeval korraldas Venemaa Sumõle laiaulatusliku rünnaku, mille tagajärjel puhkesid elurajoonides ja tsiviiltaristu objektidel tulekahjud. Esialgsetel andmetel sai vigastada kaks inimest.

Vene väed ründasid teisipäeva õhtul Dnipros tegutsevale poeketile kuuluvat jaotuskeskust.

“Kõige kohutavam on see, et hukkusid inimesed ning osa kannatanuid on raskes seisundis haiglas. Ma ei taha praegu purustuste ulatusest isegi rääkida – miski ei kaalu üles inimelude kaotust,” sõnas ettevõtte kaasaomanik Ruslan Šostak.

Šostak lisas, et annab täpsemat teavet hiljem.

Teadete kohaselt hukkus rünnakus hukkus neli ja sai vigastada veel mitu inimest.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski mõistis teisipäeva õhtul hukka Venemaa rünnakud Ukraina linnadele enne kavandatavat relvarahu.

“Tegu oli täiesti küünilise terrorirünnakuga, millel puudus igasugune sõjaline põhjendus. Ei möödu päevagi, mil Venemaa meie linnu ja külasid ei ründaks. Ainuüksi selles ühes rünnakus on hukkunud juba 12 inimest,” ütles Zelenski sotsiaalmeedias Zaporižžjat tabanud Venemaa rünnaku kohta.

Rünnakus sai vigastada veel 39 inimest, kellest ühe seisund on kriitiline, ülejäänutel on aga keskmise raskusega vigastused.

Seitse inimest viidi haiglasse, märkis Zelenski.

“Õhtul ründasid Vene jätised ka Dniprod. Praegustel andmetel on hukkunud neli inimest. Avaldan kaastunnet peredele ja lähedastele,” lisas ta.

Samal päeval hukkus veel viis inimest Venemaa rünnakutes Donetski oblastis asuvale Kramatorskile, kus lisaks sai vigastada 13 inimest.

“Venemaa tuleb sundida seda sõda lõpetama. Sellised ja teised sarnased rünnakud peavad lakkama jäädavalt, mitte vaid mõneks tunniks kusagil “pidustuste” nimel. Elu tuleb kaitsta,” ütles Zelenski. 

Zelenski teatas 4. mail, et Ukraina kuulutab alates 6. mai südaööst välja relvarahu, reageerides Venemaa presidendi Vladimir Putini väljaütlemisele, et 8.–9. maini kehtib ajutine kahepäevane “võidupüha relvarahu”.

Venemaa on varem mitmel korral ühepoolselt lühiajalisi relvarahusid välja kuulutanud, ilma et oleks ise neist täielikult kinni pidanud. Nii juhtus ka tänavu 12. aprillile langenud õigeusu lihavõtete ajal. Ukraina kindralstaap teatas 12. aprillil, et Venemaa rikkus lihavõttepühade relvarahu 7696 korda.

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril: 

– elavjõud umbes 1 337 170 (+1050);

– tankid 11 918 (+1);

– jalaväe lahingumasinad 24 515 (+5);

– suurtükisüsteemid 41 478 (+92);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1775 (+5);

– õhutõrjesüsteemid 1363 (+2);

– lennukid 435 (+0);

– kopterid 352 (+0);

– maapealsed droonisüsteemid 1332 (+12);

– operatiivtaktikalised droonid 276 061 (+2031);

– tiibraketid 4585 (+1);

– laevad/kaatrid 33 (+0);

– allveelaevad 2 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 94 312 (+282);

– eritehnika 4170 (+0);

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.