Suri arhitekt Raul Vaiksoo – Kultuur

Aastatel 1973–1978 tegutses Raul Vaiksoo muusiku ja lauljana Eestis ja Venemaal. Aastatel 1977–1978 oli ta Pärnu Linna Dekoorateljee kunstnik, aastatel 1980–1982 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi ehituskateedri laborant ja aastatel 1982–1989 arhitekt-grupijuht Kultuurimälestiste Riikliku Projekteerimise Instituudis.

Alates 1989. aastast oli ta Arhitektuuribüroo R. Projekt OÜ peaarhitekt ja omanik, kus tegutses koos Krista Areniga. 2005. aastast on ta Raul Vaiksoo Arhitektuuribüroo peaarhitekt.

2024. aasta seisuga õpetas ta ka Tallinna Tehnikaülikoolis arhitektuuri.

Vaiksoo on projekteerinud arvukalt ehitisi mitmel pool Eestis, valdavalt siiski Tallinnas ja Rakveres. Tema kavandite järgi on restaureeritud kirikuid ja mõisaid ning ehitatud eramuid, büroohooneid ja etendusasutusi. Näiteks mitu Rakvere teatri maja, Rakvere kino, Linnateatri Hobuveski saal ja Kuressaare linnateater on Vaiksoo projektide järgi ehitatud või rekonstrueeritud. Tema on kujundanud Toompea komandandimaja riigikogu esindusruumid ja Eesti EL-i esinduse Brüsselis.

2008. aastal valiti Vaiksoo puiteramu Loobu lähedal Eesti parimaks puitehitiseks. Tema hooned on korduvalt kandideerinud Eesti Kultuurkapitali arhitektuuripreemiale, Eesti parima eramu ja puitehitise auhinnale, mitmele sisekujundusauhinnale. Tema Villa Aigro Keila-Joal pälvis Eesti presidendi peapreemia „Eesti kodu 2010“.

2017. aastal pälvis Vaiksoo Valgetähe IV klassi teenetemärgi.

2011. aastal avaldas Vaiksoo mahuka ja infograafikarohke ajalooatlase „Aja lugu“. Raamat käsitleb Eesti ajalugu paralleelselt Euroopa ja maailma ajalooga kuni keskajani. Raamat lõpeb aastaga 1204.

Vaiksoo oli ka koos Anu Saagimi ja Mart Juurega saates „Kodukäijad“ elustiilidetektiiv. 2022. aastal valmis temast portreefilm „Raul Vaiksoo: Pätt või pühak“ (režissöör Mattias Veermets).

Vaiksool avastati 2024. aastal kaugele arenenud kõrivähk.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada