Tänavuse programmi üks oodatumaid külalisi on saksa kirjanik Norman Ohler, kes on kirjutanud nii detektiiv- ja ajaloolisi romaane kui ka aimekirjandust. Tema 1995. aastal ilmunud esikromaani «Kvoodimasin» («Die Quotenmaschine») peetakse kõige esimeseks internetis ilmunud romaaniks. Eesti lugejatele on Ohler tuttav eelkõige uimastite ajalugu käsitlevate aimeraamatute kaudu.
Kirjastus Helios on Elina Adamsoni tõlkes välja andnud Ohleri rahvusvaheliseks bestselleriks kujunenud teose «Patsient A. Uimastid Kolmandas Reichis» ning selle järje «Kõige võimsam aine. Psühhedeelikumid: ravim, relv, mõnuaine». Ohler uurib neis raamatutes, kuidas psühhedeelsete ainete areng, tootmine ja levik on kujundanud Teise maailmasõja järgset poliitikat ja ühiskonda külma sõja ajast tänapäevani. LSD ja Mehhiko seentes leiduva psilotsübiini näitel avab ta teadusuuringute, riigiametite ja hedonistliku narkokultuuri vahelisi seoseid. Autori põhjalik arhiivitöö on toonud tema raamatutesse nii kõhedust tekitavat kui ka silmaringi avardavat materjali.
Prima Vistale kutsumise ajendiks sai aga Ohleri värske raamat «Võlumägi, kogu selle lugu» («Der Zauberberg, die ganze Geschichte», 2024), mis ilmus sada aastat pärast Thomas Manni romaani «Võlumägi». Ohler vaatab Manni suurteose kulisside taha ning püüab tuua selle uute põlvkondade jaoks taas fookusesse. Ta näitab, kuidas romaani tegevuspaiga Davosi kuulsuse aluseks on olnud fiktsioon ja kunstlikult loodud illusioon. Davosi kui rikkuse kantsi kuvandit on läbi aegade aidanud kujundada tuberkuloosisanatooriumid, suusakuurordid ja Maailma Majandusfoorum. Samas osutab Ohler, et miski pole päris nii, nagu esmapilgul paistab — alates faktist, et Davosi mägiõhu tiisikust ravivate omaduste kohta puudub tänaseni teaduslik tõestus.