Eesti mesinikud on hädas mesindussektori konkurentsivõime suurendamiseks mõeldud Euroopa Liidu toetuse kättesaamisega, sest toetust makstakse üldjuhul tagantjärele alles siis, kui tööde ja teenuste eest on tasutud. See tekitab mesinikele asjatuid likviidsusprobleeme.
Mesindussektori sekkumistoetusega rahastatakse mesinike nõustamist ja koolitamist, investeeringuid mesilashaiguste ja kahjurite tõrjumiseks, aga samuti mee laboratoorset analüüsimist, koostööd teaduasutustega ja tarbija teadlikkuse tõstmist.
Toetuse projektijuht Aivar Raudmets ütles, et uue korra järgi makstakse toetust üldjuhul tagantjärele tegelikult tekkinud kulude põhjal kui kõikide tööde ja teenuste eest on täielikult tasutud, ettemaksu saamiseks on vaja aga garantiikirja.
Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna valdkonnajuht Kai-Liis Nõlvak kiiret lahendust ei näe, kuigi on valmis mesindussektori mure arutamiseks mesinikega kohtuma.
Ühe lahendusena soovitas Nõlvak esitada erinevate tegevuste maksetaotlusi tihedamini, isegi kuni kümnel korral aastas, siis laekub ka toetusraha kiiremini.
Mesinikud soovivad tagasi pöörduda usaldusmesinike transpordikulu hüvitamise varasema korra juude, kus toetust maksti kilomeetri ühikuhinna järgi ja kuludokumente ei nõutud. Nõvaku sõnul on välja töötamisel transpordikulu hüvitamise uus ühikuhind, aga see võtab veel aega.