Moldova parlament, kus on enamus Euroopa-meelse presidendi Maia Sandu parteil PAS, piiras neljapäeval vene keele kasutamist istungitesaalis, mis ajendas venemeelseid ja parempoolseid opositsioonierakondi istungilt lahkuma.
Uued protseduurilised reeglid seadsid kõnedele ajalised piirangud ja kuulutasid rumeenia keele istungite töökeeleks. Vene keel oli varem liigitatud rahvustevahelise suhtlemise keeleks ja dokumente tõlgiti rutiinselt mõlemasse keelde.
Kommunistist parlamendiliige Constantin Staris ütles, et uued reeglid õõnestavad parlamendi legitiimsust. “Selle loogika kohaselt oleks järgmine samm, et Aktsiooni ja Solidaarsuse Partei (PAS) tühistaks valimised,” ütles ta, viidates valitsevale parteile.
Parempoolse partei Demokraatia Kodus liige Alexandru Versinin ütles, et piirangud halvendavad demokraatiat. “Täna panevad nad meie suud kinni. Homme otsustavad nad, millised ajakirjanikud saavad või ei saa küsimusi esitada,” ütles ta.
Parlamendi esimees Igor Grosu nimetas Versinini sõnavõttu ebaviisakaks ja kutsus teda korrale, misjärel opositsiooniliikmed saalist lahkusid.
Valitseva partei poolt uusi reegleid tutvustanud Igor Talmazan ütles, et liikmetel on vabadus rääkida vähemuskeeltes. “Kuid riigiasutustes kasutatav keel on meie ametlik keel – rumeenia keel,” lisas ta.
Moldova on enam kui 150 aastat kannatanud Euroopa poliitiliste murrangute käes, olles osa Vene impeeriumist, Suur-Rumeeniast ja Nõukogude Liidust enne iseseisvumist 1991. aastal. Riigis on ka suur venekeelne kogukond ning Dnestri jõest itta jäävad alad on siiani Venemaa toetatud separatistide kontrolli all.
Moldova ainus riigikeel on rumeenia keel ja seda kasutavad üha enam noored, kes otsivad tihedamaid sidemeid Euroopaga, aga vene keelt räägitakse ja kasutatakse meedias endiselt laialdaselt.
Sandu on mõistnud hukka Venemaa sissetungi Moldova naaberriiki Ukrainasse ja süüdistab Moskvat tema valitsuse destabiliseerimise katsetes. 2024. aasta referendumil toetasid valijad Venemaa vastutegevusest hoolimata EL-i liikmelisust, mille Sandu loodab saavutada 2030. aastaks.
Moskva süüdistab teda Venemaa-vastaste meeleolude õhutamises.