Viimase nädala arenguid Ukrainas iseloomustab lahingukokkupõrgete arvu tuntav vähenemine rindel, järjest sügavamale Venemaa Föderatsiooni territooriumile ulatuvad Ukraina löögid ning mõlemalt poolt kostnud ettepanekud vaherahu kehtestamiseks.
Venemaa ettevalmistused 9. mai tähistamiseks kannavad selgeid märke sellest, et sõda Ukrainas ei kulge Venemaa juhtkonna soovitud suunas. Venemaa kaitseministeeriumi teadaande kohaselt kehtestab Venemaa 8.–9. mail vaherahu, et tähistada võitu teises maailmasõjas. Samas teadaandes märgiti, et kui Ukraina peaks ründama Moskvat, vastab Venemaa ulatusliku raketirünnakuga Kiievi kesklinna pihta. Selle teadaande puhul on uudne vaid raketirünnaku ähvarduse seostamine Ukraina võimalike süvalöökidega, mida võib lugeda tunnistuseks Ukraina kasvanud võimest ohustada Venemaa strateegilisi objekte. Venemaa on kogu täiemahulise sõja jooksul sooritanud ulatuslikke drooni- ja raketirünnakuid Kiievi pihta, püüdes tabada Ukraina juhtkonda ning säästmata seejuures haiglaid, elektri- ja soojatootmise objekte jm.
Ukraina vastas Venemaa teadaandele oma ettepanekuga kehtestada vaherahu alates 00.00 6. mai öösel. Ukraina presidendi sõnul pidid sellele tähtajale järgnevad sündmused näitama, kas tegelik vaherahu on üldse võimalik. Ootuspäraselt jätkas Venemaa sõjategevust rindel ning Ukraina linnade ründamist. Ukraina lubas sellele adekvaatselt vastata ning president Zelenskõi sõnul on Venemaa end praeguseks ajaks võidelnud olukorda, kus „…[Venemaa] peamine sõjaline paraad sõltub Ukrainast“. Seda väidet toetab asjaolu, et Ukraina on praegu võimeline Venemaa territooriumil ründama sihtmärke kuni Uuralini välja. See on territoorium, millel elab 70–75% Venemaa elanikkonnast, kus toodetakse ligi 80% riigi põllumajandus- ja tööstustoodangust ning kus paikneb 12 linna, milles on miljon või rohkem elanikku.
Rindel toimus keskmiselt 151 lahingukokkupõrget ööpäevas, mis on 25% vähem kui eelmisel nädalal.
- Kõige intensiivsem lahingutegevus toimus Pokrovski (Donetski oblast) ja Huljaipole (Zaporižžja oblast) suunal, millele järgnesid Kostjantõnivka (Donetski oblast) ja Lõmani (Donetski oblast) suunad ning Harkivi oblasti põhjaosa.
- Venemaa Föderatsiooni üksused liikusid edasi Kupjanski (Harkivi oblast), Slovjanski (Donetski oblast) ja Oleksandrivka (Dnipropetrovski oblast) suunal ning Sumõ oblastis.
- Ukraina väed sooritasid hulga vasturünnakuid Kupjanski, Slovjanski (mõlemad Donetski oblast) ja Huljaipole (Zaporižžja oblast) suunal ning Harkivi ja Sumõ oblastis.
- Venemaa Föderatsioon kaotas jätkuvalt keskmiselt 1100 sõjaväelast ööpäevas ja seda hoolimata lahingukokkupõrgete arvu üldisest vähenemisest.
Möödunud nädala jooksul lasi Venemaa Ukraina pihta välja üle 2200 drooni (poole rohkem kui eelmisel nädalal) ja 23 raketti (ligi kaks korda vähem kui eelmisel nädalal). Venemaa löökide sihtmärkideks olid administratiiv-, põllumajandus-, energia-, tööstus- ja transporditaristu objektid vähemalt 14 Ukraina oblastis. Seejuures andis Venemaa tsiviilohvreid kaasa toonud raketilööke linnade pihta, sooritas kordusrünnakuid, et tabada päästetöid alustanud meeskondi jm.
Ukraina andis eelmise nädala jooksul kaugmaa-täpsuslööke naftatöötlemistehaste ja taristu pihta Permi ja Krasnodari krais ning Leningradi, Orenburgi ja Rostovi oblastis. Ukraina rünnaku tõttu peatas töö Venemaa suuruselt teine naftatöötlemistehas Kirišis. Samuti rünnati lõhkeainetehast Nižni Novgorodi oblastis ja droonide navigatsioonisüsteeme valmistavat tehast Tšuvaši Vabariigis. Möödunud nädalal anti esimest korda kogu sõja jooksul õhuhäire Venemaa Handi-Mansimaa autonoomses ringkonnas, mis paikneb 2000 km kaugusel Ukrainast.
Lõpetuseks lühike vahekokkuvõte sõjategevusest aprillis 2026.
- Okupeeritud territoorium ja kaotused isikkoosseisus:
- tänavu aprillis oli Venemaa Föderatsiooni üksuste edasiliikumine aeglasem ja iga vallutatud ruutkilomeetri eest maksid Venemaa relvajõud kallimat hinda kui eelmisel aastal samal ajal;
- aprillis 2026 okupeerisid Vene väed 141 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumit, kaotades keskmiselt 234 sõjaväelast vallutatud ruutkilomeetri kohta;
- aprillis 2025 okupeerisid Vene väed 177 ruutkilomeetrit, kaotades keskmiselt 203 sõjaväelast vallutatud ruutkilomeetri kohta.
- Venemaa kaotused sõjatehnikas:
- aprillis 2026 kaotasid Venemaa Föderatsiooni väed vähem sõjatehnikat, kui eelmisel aastal samal ajal. Põhjus on selles, et 2025. aasta jooksul muutus sõda järjest enam droonisõjaks, milles soomustehnika kasutamine on aina keerulisem. Seetõttu on seda lahinguväljal vähem näha ning selle kaotused on vähenenud;
- 2026. aasta aprilli kaotused olid 75 tanki, 169 soomukit, 1875 suurtükki ja 45 suurtükiväe raketiheitjat;
- 2025. aasta aprilli kaotused olid 277 tanki, 508 soomukit, 1584 suurtükki ja 28 suurtükiväe raketiheitjat.
- Venemaa kaugmaa-täpsuslöögid:
- Venemaa Föderatsioon on aasta jooksul tugevalt suurendanud kaugmaa-täpsuslöökides kasutatavate droonide arvu. Venemaa poolt aprillis 2026 välja lastud rakettide arv kasvas võrreldes eelmise aasta sama kuuga 13%, aga droonide arv 2,7 korda;
- aprillis 2026 lasi Venemaa välja 6583 drooni ja 141 raketti;
- aprillis 2025 ründas Venemaa Ukrainat 2476 drooni ja 125 raketiga.
Selline arengusuundumus näitab, kui oluline on Ukraina arendatav püüdurdroonidel põhinev õhutõrje. Nii suurte õhuründevahendite arvude puhul on tõrjevahendite kuluefektiivsus ja sobivus masstootmiseks õhukaitse jätkusuutlikkuse seisukohast väga tähtis. Aprillis hävitas Ukraina õhutõrje püüdurdroonidega ligi 40% Vene kaugmaadroonidest.
- Ukraina keskmaa-täpsuslöögid:
- Ukraina on tugevalt suurendanud täpsuslöökide arvu Vene relvajõudude tagala ja logistika pihta. See on takistanud Venemaa pealetungi ning võimaldanud Ukrainal eri rindelõikudes korraldada edukaid vasturünnakuid;
- Ukraina täpsuslöökide arv distantsidele 20–50 km kasvas 85%;
- Ukraina täpsuslöökide arv distantsidele üle 50 km kasvas 107%.