Kulla esimese kvartali nõudlust vedasid keskpangad ja Hiina investorid

Kulla ülemaailmne nõudlus tõusis esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes 2 protsenti, 1231 tonnini. Kuna kulla hind on aastaga märkimisväärselt tõusnud, siis dollarites mõõdetuna tõusis nõudluse maht lausa 74 protsenti, 193 ($) miljardini.

Investeerimisnõudluse puhul võis täheldada huvitavat trendi – märtsikuise hinnalanguse ajal hakkasid virtuaalset kulda (ETFid) ostnud investorid positsioone agressiivselt müüma, füüsilise kulla ostjad kasutasid soodsamaid hindu aga positsioonide suurendamiseks. Näiteks Hiinas tõusis müntide ja kangide nõudlus kõigi aegade rekordini.

Vaatamata sellele, et nii Venemaa kui ka Türgi on aasta alguses müünud arvestatavas koguses kulda, püsis keskpankade üldine nõudlus kõrgel tasemel. Suurim ostja oli taaskord Poola, kellele järgnesid Usbekistan, Hiina, Tšehhi ja mitmed teised riigid.

Kõrged hinnad survestasid aga jätkuvalt ehtetööstuse nõudlust, mis langes aastatagusega võrreldes pea viiendiku võrra. Tehnoloogiasektori nõudlus samal ajal aga kasvas.

Investeerimisnõudlus langes veidi

Investeerimisnõudlus langes aastatagusega võrreldes 5 protsenti, 536 tonnini. Peamiselt olid languse taga börsil kaubeldavad fondid (ETFid) – kui jaanuaris ja veebruaris toimus fondidesse suur sissevool, siis märtsis oldi küllaltki agressiivselt müügipoolel.

Kokku voolas ETFidesse aasta esimese kvartali jooksul 62 tonni kulda, mis oli tunduvalt madalam kui eelneva nelja kvartali keskmine (ca 200 tonni).

Küll aga püsis füüsilise kulla ehk müntide ja kangide nõudlus tänu Aasiale väga tugev. Kokku suurenes füüsilise kulla nõudlus aastaga 42 protsenti, 474 tonnini. 2013. aasta teises kvartalis saavutatud rekordi (602 tonni) järel on see ajaloo teine tulemus. Füüsilise kulla turul oli märtsikuu hinnalanguse ajal näha tunduvalt suuremat ostuhuvi kui ETFide puhul.

Hiina investorid ostsid kvartaliga kokku 207 tonni kulda, millega purustati kõik eelnevad rekordid. Kulla kiire hinnatõus, teiste varaklasside kehv tootlus, geopoliitilised pinged ning kaubandussõda olid kõik faktorid, mis hiinlaste huvi kulla vastu suurendasid.

Euroopas osteti münte ja kange kokku 41 tonni. Võrreldes aastatagusega kasvas nõudlus 50 protsenti. Läinud aasta neljanda kvartaliga võrreldes jäi nõudlus aga samale tasemele.

Keskpankade nõudlus tugevnes

Keskpankade nõudlus püsis vaatamata kulla hinnatõusule ning Türgi ja Venemaa keskpankade müükidele tugev. Kokku ulatusid aasta esimese kvartali netoostud (ostud miinus müügid) 244 tonnini. Nõudlus ületas nii eelmist kvartalit kui ka viie aasta keskmist, mis näitab, et riikide strateegiline kullareservide suurendamine jätkub.

Keskpankade jaoks kasvas ebakindlus tänavu mitmel erineval rindel. Iraani sõda muutis geopoliitilise ja majandusliku keskkonna veelgi hapramaks, mis muutis finantsturud omakorda volatiilsemaks. Ka kulla hind on tavapärasest rohkem kõikunud.

Vaatamata sellele on keskpankade nõudlus püsinud tugev. See viitab asjaolule, et paljud riigid on teinud strateegilise otsuse kulla ostmist pikaajaliselt jätkata. Kuld on neutraalne reservvara, mis aitab riiklikke investeeringuid kaitsta ning riske hajutada.

Suurim ostja taaskord Poola

Suurim ostja oli taas Poola keskpank, kes soetas kvartaliga 31 tonni kulda. Vaatamata sellele, et Poola plaanis ajutiselt osa kullast maha müüa, siis tundub, et hetkel liigutakse siiski keskpanga pikaajalise eesmärgi poole – plaani kohaselt soovitakse riiklikud reservid viia 700 tonnini. Hetkel on Poolal 582 tonni kulda.

Usbekistan ostis aasta esimese kvartaliga 25 tonni kulda. Kasahstan täiendas reserve 12 tonni võrra. Ostupoolel olid veel Hiina (7 tonni), Tšehhi (5 tonni), Malaisia (5 tonni), Guatemala (2 tonni), Kamboodža (2 tonni), Indoneesia (2 tonni), Serbia (1 tonn) ja Araabia Ühendemiraadid (1 tonn).

Enamus keskpankade ostudest jääb aga jätkuvalt raporteerimata. Trend, kus oste tehakse salastatult ehk andmeid avaldamata, algas 2022. aastal ning kestab tänase päevani.

Suurim müüja on tänavu olnud Türgi, kes on vähendanud reserve 70 tonni võrra. Türgi müügid toimusid peamiselt swap-tehingute kaudu, mis tähendab, et keskpangal on plaan kuld tulevikus tagasi osta. Kevade hakul müüdi kulda peamiselt selleks, et toetada liiri kurssi.

Azerbaidžaani naftafond müüs 22 tonni kulda. Sama koguse likvideeris ka Venemaa, kelle eelarvesse on sõjapidamise tõttu suur auk tekkinud.

Ehtetööstuse nõudlus languses

Ehtetööstuse nõudlus langes esimeses kvartalis alla 300 tonni. Alates sellest, kui Maailma Kullanõukogu andmeid koguma hakkas, on ehtetööstuse nõudlus langenud alla 300 tonni varasemalt vaid ühel korral – 2020. aasta koroonakriisi ajal.

Küll aga kasvas kuldehete nõudlus dollarites mõõdetuna 31 protsenti, 47 ($) miljardini. Dollarites mõõdetuna on tegemist rekordilise esimese kvartaliga. Koguselist nõudlust mõjutab kulla hind ehete sektoris rohkem, sest ehete ostjad on hinnatundlikumad, eriti Hiinas ja Indias.

Tehnoloogiasektori nõudlus kasvas aastaga 1 protsendi võrra, 82 tonnini. Peamiselt aitas sellele kaasa asjaolu, et kulda kasutatakse tehisintellekti infrastruktuuris. Erinevalt hõbedast on kulla tööstuslik nõudlus kogunõudlusega võrreldes aga jätkuvalt tagasihoidlik.

2026. aasta prognoosid

Kullanõukogu kirjutab, et turgu mõjutavad tänavu peamiselt geopoliitilised faktorid. Geopoliitiline olukord võiks WGC hinnangul ka sel aastal keskpankade kullaostudele soodsalt mõjuda. Lisaks oodatakse ka uut kapitali sissevoolu kulla ETFidesse ning füüsilise investeerimiskulla tugeva nõudluse püsimist.

Samuti tõid WGC analüütikud välja, et võlakirjade korrelatsioon aktsiaturgudega on positiivne ning riskide maandajana võlakirjad enam nii hästi ei toimi.

Investeerimisnõudlust saavad nõukogu hinnangul ka edaspidi vedama Aasia investorid. Ehtetööstuse nõudlus peaks kõrgete hindade tõttu aga ka sel aastal langema.

Kaevanduste toodang kasvab prognoosi kohaselt tänavu mõõdukalt. Taaskasutuse märgatavat tõusu aga oodata ei ole. Seega pakkumine peaks püsima enam-vähem eelmise aasta tasemel.