Igipõline küsimus: kes on süüdi? Kas paha klubi, kes ei lase mängijat välismaale, jääb hätta paberimajandusega ja nõuab ulmesummasid? Või hoopis seaduserikkumisega vahele jäänud mängija, kes tehtut klubi eest varjab ja juhtunus seejärel kõiki teisi vastutavaks peab?
Premium liiga hetke suurim väravakütt, FCI Levadia ründaja Bubacarr Tambedou heitis mõne päeva eest Soccernet.ee-le antud intervjuus varju oma varasemale tööandjale Paide Linnameeskonnale, süüdistades nii viisataotlusega venitamises kui ka üleminekute puhul algselt kokkulepitud summadest taganemises. Ründaja viisata jäämise taust tegelik taust on aga hoopis teine.
Tambedou saabus Gambiast Eestisse 2022. aasta talvel ning veetis Paide ridades alustuseks kaks hooaega. Ent 2023. aasta alguses laenati ta Moldova tippklubile Tiraspoli Šeriff. Suvel naasis ründaja Paidesse, kuid ei võitnud treeneri soosingut ning müüdi Tel Avivi Hapoelile, kust ta on Gruusia kaudu nüüdseks tagasi Eestisse jõudnud.
Tambedou: “Mäletan, et olin Eestis umbes kaheksa kuud ja liiga pidi lõppema. Mina ei saanud seda lõpuni teha ja pidin Gambiasse minema. Paide unustas mu dokumentidega midagi teha ja viisa hakkas lõppema.”
Jutt käib 2022. aasta lõpust, kui Tambedou kahes viimases Premium liiga voorus enam Paide eest ei mänginud. Põhjuseks oli asjaolu, et 13. septembril oli Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) lükanud tagasi tema taotluse pikaajalise viisa saamiseks.
Klubi küsis seepeale PPA-lt selgitusi ja sai teada, et sama aasta 21. mail oli Tambedou pannud toime õigusrikkumise, mis kanti karistusregistrisse. Kiirmenetlusotsuse kohaselt võttis Tambedou sel päeval Järve Selveri kauplusest 105,10 euro väärtuses kaupu ja “lahkus läbi kassaderivi kauba eest tasumata”.
PPA hinnangul pani Tambedou teo toime tahtlikult ning talle määrati 120 euro suurune rahatrahv. Tambedou esitas viisataotlusest keeldumise suhtes vaide, märkides sealjuures, et tema tegu ei olnud tahtlik, ent PPA lükkas selle oktoobris tagasi.
Väärteo eest määratud karistus püsib karistusregistris ühe aasta jooksul pärast karistuse kandmist ehk antud juhul rahatrahvi tasumist. Seetõttu puudus Tambedoul kuni 2023. aasta maini võimalus saada tööluba ja Schengeni viisat. 2023. aasta alguses proovis Paide talle küll uuesti tööluba taotleda, ent sai PPA-lt taas eitava vastuse, milles viidati tol hetkel kehtinud väärteokaristusele.
Paide Linnameeskonna tegevjuhi Jaanus Pruuli sõnul sai klubi seejuures väärteost teada mitte 2022. aasta mais, kui see aset leidis, vaid alles sügisel, kui PPA teatas viisataotluse tagasilükkamisest. “Meile tuli see Eestis juba mõnda aega viibinud mängija puhul ootamatult. Kaasasime juristi, vaidlustasime keeldumise, kirjutasime avaldusi ja üritasime teha maksimumi, et otsus pöörataks teistpidi, aga PPA oli väga resoluutne – seadusest tulenevalt on see muidugi ka arusaadav,” ütleb Pruuli Soccernet.ee-ga vesteldes.
Pruuli sõnul panustas klubi lahenduse leidmisesse märkimisväärsel hulgal nii aega kui ka raha ning seda moel, et lahendus sobiks kõikidele osapooltele. Vaide esitamine tuli seejuures nii Tambedoule kui ka Paidele kasuks, sest tänu sellele sai ründaja viibida Eestis peaaegu hooaja lõpuni. Kui esialgu pidanuks ta riigist lahkuma juba septembri keskel, siis vaidlustamine lubas tal olla Eestis 34. vooruni ehk oktoobri lõpupäevadeni.
Kas Šeriffilt küsiti tõesti 200 000 eurot?
Kuna Paidel oli Tambedouga kehtiv leping, aga ründaja ei saanud riiki naasta, asuti talle 2023. aasta alguses otsima mänguvõimalust väljaspool Schengeni viisaruumi. See tekkis lõpuks Moldovast Šeriffi näol ning veebruaris andis Paide Tambedoule loa sinna prooviperioodile siirdumiseks. Testimise järel leppisid klubid kokku, et Tambedou liitub Šeriffiga esialgu laenulepingu alusel koos klubipoolse optsiooniga mängija õigused hiljem välja osta.
Tambedou: “Šeriffi inimesed saatsid mulle viisa ja kõik vajalikud dokumendid ning ma läksin sinna. Aga enne minekut oli üks kokkulepe. Mõte oli umbes selline, et kui mängija tuleb klubisse testimisele ja kui ta kahe nädala jooksul meeldib, siis sõlmite temaga lepingu näiteks 100 000 euro eest. Kõik olid sellega nõus, aga midagi paberil ei olnud, see oli lihtsalt suuline kokkulepe. […]
Siis algasid probleemid. Paide oli seisukohal, et okei, ta on nüüd üks meie parimaid mängijaid, seega peaksime tema eest näiteks 200 000 eurot küsima. Šeriffi president ütles, et see ei olnud ju see, milles kokku leppisime. […] President ütles siis, et ei, me ei sõlmi enam lepingut, sest te ütlesite nüüd 200 000 eurot ja see ei olnud kokkulepe. Aga kuidagi suutis mu agent presidendiga rääkida ning lõpuks öeldi, et okei, võtame ta siis laenule. Ja kui aasta lõpuks läheb kõik hästi, siis maksame selle summa, mida te küsite.”
Pruuli sõnul ei vasta mängija kirjeldus tõele: “Veel enne seda, kui Paide andis Tambedoule loa minna Šeriffi testima, olid tingimused juba kokku lepitud – selliselt, et kui mängija õnnestub ja klubi teda soovib, läheb ta laenule. Oli teada ka väljaostusumma. Tambedou poolt välja toodud 100 000 või 200 000 eurosed summad ei vasta tõele, ka ei teinud Šeriff meile kordagi pakkumist tema mängijaõiguste lõplikuks omandamiseks.”
Millest nii suur nägemuste erinevus tuleb? Pruuli arvates on tegu klassikalise olukorraga, kus mängija ümber tiirleb palju agente ja teisi kiibitsejaid. “Just see seltskond rikub sageli paljud üleminekud ära, sest neil on tihtilugu mängus väga suur omakasu. Selliste juttude puhul kipub alati olema kõige halvem see klubi, kes mängijat justkui kuskile ei lase. Agent räägib ühele klubile ühte ja teisele teist juttu ning kui klubid omavahel suhtlevad, ei saa kumbki lõpuks enam aru, mis seisus ollakse,” nendib ta.
Uus segadus Iisraeli klubiga
Pärast laenulepingu lõppu ei soovinud Šeriff Tambedoud välja osta ning 2023. aasta suvel naasis ründaja Eestisse. Selleks ajaks oli väärteost üle aasta möödas, sissekanne karistusregistrist kustunud ja Tambedou sai uuesti probleemivabalt nii tööloa kui ka Schengeni viisa. Kuid mais oli Paide Linnameeskonna peatreeneriks saanud Ivan Stojkovic, kes talle järgmiseks hooajaks meeskonnas kohta ei näinud. Klubi asus seetõttu tegelema Tambedou müügiga.
Tambedou: “Pakkumisi oli Belgiast, Soomest ja Rootsist. Need olid riigid, kuhu ma ise ka minna tahtsin. Aga mingil põhjusel küsiti minu eest liiga palju raha. […]
Leping, mis mul oli Paidega, oli suhteliselt klubi kontrolli all. Mul ei olnud eriti mingit sõnaõigust. Nende jaoks oli see rohkem nagu äri ja nad tahtsid minu eest võimalikult palju raha saada. See oligi üks asjadest, mis mulle ei meeldinud. See, kuidas nad üleminekutega tegelesid. Kui mul oli näiteks pakkumine Belgiast, siis nad oleksid võinud mõelda nii, et okei, laseme tal minna, , aga kui ta tulevikus veel kõrgemale tasemele jõuab, siis saame sellest ka osa. […]
Mul oli kõigest juba kõrini, sest kõik klubid, kes minu vastu huvi tundsid, lükati tagasi. Siis tuli see Iisraeli sats.”
Pruuli kinnitab, et Paide ei ole Tambedou eest Belgia, Soome ega Rootsi klubidelt ühtegi ametlikku pakkumist saanud: “Tegu on taas näitega sellest, kuidas agent hakkab mängijale õhulosse ehitama. Reaalseid läbirääkimisi saavad siiski pidada vaid klubid omavahel.”
Seejuures ei vasta tema sõnul tõele ka Tambedou väide, nagu oleks Tel Avivi Hapoeli minek olnud ainus variant, mis lauale jäi. “Meil olid läbirääkimised ühe tippklubiga Taanist ja klubiga Inglismaa esiliigast. Lisaks oli tol hetkel laual kolmas pakkumine Ameerika Ühendriikidest,” sõnab Pruuli.
“Selle kõige käigus ehk 2024. aasta jaanuaris otsustas Tambedou aga ühepoolselt lõpetada lepingu oma gambialasest agendi Modou Lamin Beyaiga,” märgib Pruuli. “Teoorias tähendanuks selline käitumine, et agent võib blokeerida kõik võimalikud üleminekud, aga otsutasime koos, et kolmanda agendi poolt lauale toodud Iisraeli varianti me ei takista. Mingeid imesummasid me ei küsinud,” sõnas Pruuli. Transfermarkti andmetel siirdus Tambedou 2024. aasta 1. veebruaril Hapoeli ridadesse 125 000 euro eest.
Pruuli sõnab lõpetuseks, et Paidel ei ole kunagi olnud eesmärgiks välismaale siirduvat mängijat kinni hoida. “Näiteks Abdoulie Ceesay puhul oleksime tõenäoliselt võinud teha pool aastat hiljem veel kallima ülemineku,” viitab ta 2025. aasta talvel Bundesligasse St. Pauli ridadesse kolinud ründajale. “Aga oleme otsuseid langetades olnud alati pigem mängija huvide poole kaldu ja seetõttu on meil olnud mitmeid võrdlemisi kiireid müüke.”