Holland soovib taasalustada läbirääkimisi kuni 210 miljardi euro väärtuses Venemaa külmutatud varade kasutamise üle, et aidata Ukrainal end kaitsta, kirjutab Politico.
Kuue diplomaadi ja ametniku sõnul, kes osalesid EL-i majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu kohtumisel, püüdis Hollandi rahandusminister Eelco Heinen teisipäeval Brüsselis suletud uste taga toimunud arutelul sellele ideele toetust leida.
Haag võttis enne teisipäevast kohtumist ühendust ka mitme EL-i riigiga, et hinnata, kui suurt toetust minister arutelul leiab. Eesti, Läti, Leedu ja Soome toetasid Heineni üleskutseid. Teised aga ei vastanud.
“Toetame samuti [Heineni üleskutseid], kuid ei võtnud sõna,” ütles üks diplomaatidest, kes soovis jääda anonüümseks. “See teema tõuseb aasta lõpuks taas päevakorda.”
Möödunud aasta lõpus kukkusid arutelud läbi, kuna Belgia peaminister Bart De Wever avaldas muret, et riik peab Brüsselis hoitavad miljardid eurod kunagi Venemaa tagasi maksma.
Ka Bulgaaria, Prantsusmaa, Itaalia ja Malta olid kõhkleval seisukohal.
Euroopa Keskpank hoiatas aga järjepidevalt, et külmutatud vahendite kasutuselevõtt võib peletada teisi valitsusi euroalal äri tegemast.
EL-i juhid leppisid aga kokku 90 miljardi euro suuruses laenus Ukraina toetamiseks. See laen katab 2027. aastani vaid kaks kolmandikku Ukraina prognoositavast eelarvepuudujäägist. Euroopa Komisjon teeb lobitööd, et Kanada, Ühendkuningriik, USA ja Jaapan kataksid ülejäänud osa. Samas pole selge, kas Washington eraldab president Donald Trumpi valitsusajal lisavahendeid.
Ligikaudu 185 miljardit eurot Venemaa varasid on Brüsselis asuva finantshoiukeskuse Euroclear halduses, mistõttu kardab Belgia valitsus varade kasutamise korral Venemaa kättemaksu.
De Wever nõudis varem, et EL-i liikmesriigid pakuksid piiramatut rahalist tuge kindlustusena mis tahes Kremli kättemaksu vastu. Seda nõudmist peeti aga võimatuks.
Detsembris viimasel hetkel sõlmitud laenuleping tagas Kiievi pakiliste rahavajaduste katmise. Diplomaatidel ja komisjoni ametnikel pole aga illusioone – Kiiev vajab lisaraha, kui Moskva jätkab sõjapidamist.
Politico märgib, et EL võiks Ukraina toetamiseks jätkata ühisvõla emiteerimist või riigijuhid võiksid naasta Venemaa külmutatud varade arutelu juurde, mis on kestnud alates Venemaa sissetungist Ukrainasse 2022. aasta veebruaris.
Holland ja Põhja-Euroopa riigid eelistaksid külmutatud varade kasutamist.
“Me ei kommenteeri kinniste uste taga öeldut,” sõnas Hollandi valitsuse pressiesindaja. “Euroopa Ülemkogu leppis eelmise aasta detsembris kokku, et liit on võtnud kohustuse hoida varasid külmutatuna seni, kuni Ukraina saab reparatsioone, ning jätab endale õiguse kasutada varasid laenu tagasimaksmiseks täies kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega. Jääme sellele kokkuleppele kindlaks.”
Kiievi eelarvepuudujäägiks prognoositi tänavu umbes 71 miljardit eurot ja 2027. aastal 64 miljardit eurot. Need hinnangud eeldavad aga sõja lõppemist tänavu.
Diplomaadid ootavad, kas Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) esitab Ukraina finantsseisundi kohta uued hinnangud, kui fondi esindajad naasevad juunis oma viimaselt Kiievi visiidilt.
Seni keskenduvad Euroopa Komisjoni ametnikud Kiieviga ühiste kavatsuste protokolli sõlmimisele, mis käsitleb 90 miljardi euro suuruse laenu kasutamist sel ja järgmisel aastal. Tänavusest 45 miljardi euro suurusest summast peaks esimene osamakse laekuma juunis.