Ajakirjas European Journal of Epidemiology avaldatud tulemused viitavad sellele, et tätoveeritud inimestel võib olla mõnevõrra kõrgem risk haigestuda pahaloomulisse nahakasvajasse melanoomi.
Kuigi melanoomi peamiseks ja teadaolevaks tekitajaks on alati peetud päikeselt saadavat ultraviolettkiirgust (UV-kiirgust), näitab uus uuring, et tähelepanu tuleks pöörata ka naha alla viidavatele värvainetele.
Rootsi teadlased analüüsisid andmeid 2900 patsiendi kohta, kes olid vanuses 20–60 eluaastat saanud melanoomidiagnoosi. Uuringu metoodika oli põhjalik: iga patsiendi kohta valiti Rootsi rahvastikuregistrist juhuslikkuse alusel kolm sama vana kontrollisikut, kellel melanoomi diagnoositud ei olnud. Mõlemas rühmas oli tätoveeringuid ligikaudu viiendikul (20 protsendil) osalejatest.
Andmete analüüsimisel selgus üllatav tõsiasi: tätoveeritud osalejatel oli melanoomi haigestumise tõenäosus umbes kolmandiku võrra suurem kui neil, kellel nahamaalinguid polnud.
Huvitaval kombel ei sõltunud risk tätoveeringu suurusest ega asukohast kehal. Veelgi olulisem on see, et tulemused jäid samaks ka pärast seda, kui teadlased võtsid arvesse osalejate UV-kiirgusega kokkupuute määra. See viitab võimalusele, et riskiallikas peitub mujal kui päikeses.
Teadlased ja dermatoloogid usuvad, et tätoveeringutega seotud võimaliku terviseriski peamiseks põhjuseks on tindis sisalduvad keemilised ühendid. Mõned varasemad uuringud on näidanud, et teatud värvipigmendid võivad sisaldada kantserogeenseid ehk vähki tekitavaid aineid (näiteks raskemetalle või polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke), mis võivad naha kaudu imenduda ja isegi lümfisõlmedesse ladestuda.
Tarbijate ohutuse tagamiseks on Euroopa Liit astunud juba ka olulisi samme: alates 2022. aastast kehtivad EL-is tätoveerimistintidele ranged regulatsioonid (REACH-määrus), mis keelavad tuhandete potentsiaalselt ohtlike kemikaalide kasutamise. Kuna aga melanoomi arenemine võtab aastaid või isegi aastakümneid, peegeldavad praegused haigestumisandmed sageli minevikus tehtud tätoveeringute mõju.