„Koduostu otsus sünnib enamasti vajadusest parandada oma elamistingimusi. Loomulikult sooviks iga ostja tabada ka kinnisvaraturu mõistes võimalikult head hetke, kuid selle ette ennustamine on väga keeruline. Otsuse tegemisel tuleb lähtuda eelkõige oma vajadustest ja võimalustest,“ ütleb Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma.
Viimasel kümnendil on olnud perioode, kus tehingute aktiivsus on mõnevõrra vähenenud, sest inimesed on lootnud, et hinnad hakkavad langema. Paraku on kinnisvarahindade suund olnud tõusujoones ning seetõttu ei ole ootamine oma eesmärki täitnud ja see on tulnud teatud hinnaga.
Pärgma tõi välja, et senise kiire hinnakasvu taga on olnud mitu põhjust. „Inimeste sissetulekud on ajaga kasvanud, pikalt soosisid ostmist madalad intressimäärad ning suures plaanis on ostuhuvi olnud siiski suurem kui turul pakkumine. Lisaks on hindu mõjutanud ka ehituse kallinemine ja maksutõusud,“ selgitab ta.
Eurostati andmetel ei ole Eesti kinnisvarahindade kiire kasvuga üksi ning kõige kiirem hinnakasvu periood jäi kogu Euroopas aastatesse 2021–2022. Viimase kümne aastaga on eluasemehinnad enam kui kahekordistunud 12 Euroopa Liidu riigis. Eestist veelgi kiiremini on hinnad kasvanud Horvaatias, Tšehhis, Bulgaarias, Leedus, Portugalis ja Ungaris. Viimases on hinnad samal perioodil kasvanud enam kui kolm ja pool korda.
Pärgma sõnul ei tähenda see siiski, et kodu tuleks osta kiirustades või hirmust, et hinnad liiguvad eest ära. Tema sõnul enamik kodusid ostetakse kodulaenuga ja see on pikaajaline kohustus ja peab lähtuma inimese tegelikest võimalustest. „Kõige olulisem on enda jaoks selgeks teha, milline kodu on päriselt jõukohane, kui suur peaks olema omafinantseering ning millise kuumaksega pere eelarve toime tuleb. Kui need küsimused on läbi mõeldud ning ostusoov ja võimalus olemas, ei tasu otsust ka määramatusse tulevikku lükata,“ lisab Pärgma.
Swedbanki andmetel peegeldub kinnisvarahindade tõus selgelt ka kodulaenudes. Kui kümme aastat tagasi oli Swedbankist võetud keskmise eluasemelaenu summa 69 000 eurot, siis 2025. aastal oli see 146 000 eurot. Keskmine eluasemelaenu võtja oli mullu 35-aastane ning keskmine laenuperiood 25 aastat.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (8)