Oluline Venemaa-Ukraina sõjas reedel, 8. mail kell 20.10:

– Võidupüha eel levitab Venemaa Ukraina piirialadel droonidega propagandalehti;

– Ulatuslik metsapõleng Ukraina piiril levib Venemaa suunas;

– Ukraina ründas Moskvat ning tehaseid Jaroslavlis ja Rostovis;

– Tšetšeeniat tabas droonirünnak;

– Krimmi tabas öösel ulatuslik rünnak;

– Droonirünnak lennujuhtimiskeskusele peatas 13 lennujaama töö Lõuna-Venemaal;

– Zelenski: me ei soovita kellelgi osaleda Moskvas 9. mai paraadil;

– Moskvasse sõitev Fico edastab Putinile sõnumi Zelenskilt;

– Kremli teatel tuleb 9. maiks Moskvasse neli riigijuhti;

– Hodges: Trumpi suhtumine Ukrainasse muutub tänu Kiievi edukusele;

– Lloyd Austin: Ukrainast on saanud sõja-asjanduse labor;

– Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1130 sõdurit.

Ulatuslik metsapõleng Ukraina piiril levib Venemaa suunas

Ukraina riikliku metsandusettevõtte teatel kasvas Tšernihivi oblastis Ukraina-Venemaa piiri lähedal Venemaa rünnakute tõttu puhkenud ulatuslik metsapõleng viimase ööpäevaga peaaegu kahekordseks ning liigub nüüd Venemaa territooriumi suunas.

Kui neljapäeval hinnati põlenguala suuruseks umbes 2400 hektarit, siis reedeks oli see laienenud ligikaudu 4300 hektarini.

Põlengu kustutamine on metsandusettevõtte teatel jätkuvalt äärmiselt keeruline, kuna see asub Venemaaga piirnevas viiekilomeetrises tsoonis, kus Venemaa lennutab FPV-droone.

Asutuse teatel keskenduvad metsatöölised seetõttu tule Ukraina territooriumile levimise takistamisele, rajades metsaalade vahele, teede äärde ja asulate lähedusse täiendavaid tuletõkestusribasid.

Riikliku metsandusteenistuse kommunikatsiooniametnik Darõna Tatarenko ütles neljapäeval väljaandele The Kyiv Independent, et umbes 2400 hektari suurune põleng on juba iseenesest hädaolukord.

Tatarenko sõnul ei saanud metsatöölised hinnata, kas piirkonda on tabanud korduvad Venemaa rünnakud, sest territooriumile puudub täielik ligipääs.

Ka riikliku päästeteenistuse pressiesindaja Nina Lutsenko kinnitas neljapäeval, et päästemeeskonnad ja metsatöölised ei pääse piirkonnale ligi, kuna see asub viiekilomeetrises piiritsoonis, kus tegutsevad pidevalt Venemaa FPV-droonid.

Põhja metsavalitsuse teatel sai põleng alguse 5. mai Venemaa rünnakutest. 

4. mail teatas metsavalitsus üheksast eraldiseisvast metsapõlengust Sumõ ja Tšernihivi oblastis, mis puhkesid kolme päeva jooksul allakukkunud Venemaa droonide tõttu. 

Ukraina ründas Moskvat ning tehaseid Jaroslavlis ja Rostovis 

Esimesi ründedroone märgati Moskva kohal juba neljapäeva, 7. mai õhtul. Vene tsiviillennunduse amet Rosaviatsija kehtestas Moskva Vnukovo ja Domodedovo lennujaamas lennupiirangud.

Moskva linnapea Sergei Sobjanin teatas reede varahommikul, et Vene õhutõrje on kahjutuks teinud 20 linna suunas lennanud Ukraina ründedrooni.

Samaaegselt tabasid Ukraina õhurünnakud ka Jaroslavli naftatöötlemistehast Jaroslavnefteorgsintez, kus puhkes tulekahju ning Doni-äärses Rostovis asuvat tehast.

Jaroslavlis rafineerimistehases, mis on üks Venemaa põhjaosa suurimaid naftatöötlemistehaseid, puhkes rünnaku järel tulekahju, vahendas väljaanne The Kyiv Independent. Veebis levis video rafineerimistehasest tõusvast suitsust.

Pärast öösel toimunud plahvatusi puhkes tulekahju ka Rostovis, kus kohalikud elanikud teatasid rünnakust põllumajandusseadmeid tootvale Rostovagropromzaptšasti tehasele. Linna eri osades oli kuulda sireene ja aktiveeriti õhutõrjesüsteemid. Venemaa võimud pole rünnaku tagajärgede kohta ametlikku teavet andnud.

Keskööl pidi hakkama kehtima Venemaa väljakuulutatud relvarahu, mis peaks kestma kuni 10. maini. Kuid Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski 6. maiks väljakuulutatud relvarahu ei austanud Venemaa, mis ründas droonide ja rakettidega Dnipro, Zaporižžja, Harkivi ja Krõvõi Rihi oblastit ja teisi Ukraina piirkondi tappes ja haavates palju inimesi.

Tšetšeeniat tabas droonirünnak

Venemaa Tšetšeenia vabariiki tabas reedel Ukraina õhurünnak, kohalike elanike ühismeediasse postitatud videod näitavad plahvatusi pealinnas Groznõis.

Venemaa meedia teatel andsid vabariigi võimud õhuhäire, elanikke kutsuti üles järgima ohutusnõudeid. Ametlikud allikad pole seni droonirünnakust teatanud, märkis väljaanne Dialog.ua.

Ukraina allikad on kinnitanud rünnakut Tšetšeeniale. Ukraina kaitseministeeriumi vabatahtlik ja nõunik Sergei Sternenko avaldas video droonitabamustest sündmuskohalt.

See on juba kolmas õhuhäire Tšetšeenias viimase 24 tunni jooksul välja antud, teatas Dialog.ua. Esimene droonihoiatus anti vabariigis 7. mai hommikul. See kestis üle viie tunni. Piirangud kehtestati hiljem samal päeval uuesti.

Dialog.UA teatas varem, et 8. mai öösel toimus Krimmi vastu ulatuslik rünnak.

Krimmi tabas öösel ulatuslik rünnak

Okupeeritud Krimmi poolsaarel oli ööl vastu reedet kuulda plahvatusi, aktiivselt töötas Vene õhutõrje ja registreeriti mitu rünnakut, teatas väljaanne Dialog.ua viitega partisaniliikumise Ateš esindajatele.

Liikumise agentide sõnul toimusid pärast südaööd plahvatused Krasnoperekopski ja Džankoi rajooni lähedal. Veidi hiljem hakkasid ka Simferoopoli elanikud teatama droonirünnakutest. Ateš teatas, et Simferoopolis oli plahvatusi kuulda Venemaa 8. üksiku suurtükiväepolgu asukohas.

Lisaks töötas õhutõrje veel mitmes Krimmi piirkonnas, mis viitab rünnaku jätkumisele.

Droonirünnak lennujuhtimiskeskusele peatas 13 lennujaama töö Lõuna-Venemaal

Droonitabamus Venemaa lennujuhtimisteenistuse Lõuna-Venemaa filiaali hoonele Doni-äärses Rostovis peatas 13 regioonis paikneva lennujaama tegevuse, teatas Venemaa transpordiministeerium reedel.

Peatati Astrahani, Vladikavkazi, Volgogradi, Gelendžiki, Groznõi, Krasnodari, Mahhatškala, Magassi, Mineralnõje Vodõ, Naltšiki, Sotši, Stavropoli ja Elista lennujaamade tegevus ning Vene lennujuhtimisteenistus asus ümber korraldama Lõuna-Venemaa lennujuhtimise protseduure.

Transpordiministeerium ja föderaalne lennutranspordiagentuur muudavad koos lennufirmade ja lennujaamadega sõiduplaane, teatas ministeerium, lisades, et tabamuse saanud lennujuhtimiskeskuse töötajad on terved ja seadmete seisukorda veel uuritakse.

Varem teatas Rostovi oblasti kuberner Juri Sljusar, et piirkonda ründasid öösel droonid ja raketid.

Doni-äärse Rostovi Pervomaiski rajoonis asuvas administratiivhoones puhkes droonitabamuse tõttu tulekahju, mis kustutati hommikul.

Võidupüha eel levitab Venemaa Ukraina piirialadel droonidega propagandalehti 

Ukraina riikliku desinformatsioonivastase keskuse teatel levitas Venemaa võidupüha eel droonidega propagandamaterjale Venemaa ja Venemaa poolt okupeeritud aladega piirnevatel Ukraina territooriumidel.

Keskuse andmetel levitasid Venemaa väed propagandalehti, mis sarnanevad Ukraina rahvusvaluuta grivna pangatähtedega.

“Lendlehtedel on kahtlased QR-koodid ja sõnumid, mille eesmärk on diskrediteerida Ukraina sõjalist ja poliitilist juhtkonda ning spekuleerida Teise maailmasõja teemadel, kutsudes üles võidupüha ühiselt tähistama,” teatas keskus.

Keskus kutsus piirialade elanikke üles QR-koode mitte skaneerima ega propagandamaterjale puutuma ning teatama sellistest leidudest politseile või Ukraina julgeolekuteenistusele (SBU).

Sarnast rahaga seotud taktikat märgati varem ka Sumõ ja Harkivi oblasti piirialadel.

Zelenski: me ei soovita kellelgi minna Moskvasse 9. mai paraadile

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas, et Ukraina ei soovita teiste riikide esindajatel 9. mai paraadi ajal Moskvat külastada.

“Oleme saanud ka mõnelt Venemaale lähedal seisvalt riigilt palveid, et nende esindajad kavatsevad Moskvas viibida. Kummaline palve… nendel päevadel. Me ei soovita seda,” ütles Zelenski reede õhtul tehtud pöördumises.

President kommenteeris ka Venemaa avaldusi võimaliku vaherahu kohta 9. maiks. Tema sõnul pakkus Ukraina Venemaale relvarahu alates 6. maist, kuid sai vastuseks Venemaa uued õhulöögid ja ähvardused.

“Nad tahavad Ukrainalt luba oma paraadi korraldamiseks, et nad saaksid kord aastas turvaliselt tunniks ajaks väljakule minna ja seejärel meie rahva tapmise ja sõja juurde tagasi pöörduda,” tõdes Ukraina riigipea.

Moskvasse sõitev Fico edastab Putinile sõnumi Zelenskilt

9. maiks Moskvasse sõitev Slovakkia peaminister Robert Fico annab Vene režiimi juhile Vladimir Putinile üle Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnumi, ütles Slovakkia välisministeeriumi riigisekretär Rastislav Chovanec.

Fico võib Putinilt saada ka väärtuslikku teavet tema visiooni kohta sõja lõpetamise püüdlustes, ütles Chovanec Slovakkia parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil, vahendas Ukraina väljaanne RBK-Ukraina veebiuudiste kanalit Marker.sk.

Riigisekretär rõhutas, et praeguses olukorras on oluline suhelda kõigi konflikti osapooltega ning Euroopa Liit peab olema läbirääkimiste laua taga, kus saavutatakse rahuleping.

Chovanec märkis ka, et mitmed Lääne-Euroopa juhid on juba hakanud propageerima dialoogi vajadust Venemaaga pärast sõja lõppu.

Kremli teatel tuleb 9. maiks Moskvasse neli riigijuhti

Venemaa presidendi välisnõunik Juri Ušakov teatas neljapäeval, et 9. mai pidustusteks saabuvad Moskvasse Valgevene diktaator Aleksandr Lukašenko, Laose president Thongloun Sisoulith, Malaisia ​​valitseja Sultan Ibrahim ning Slovakkia peaminister Robert Fico.

Viimane ei osale siiski paraadi jälgimisel Punasel väljakul, vaid asetab eraldi lilled tundmatu sõduri hauale Kremli müüri ääres ja kohtub Putiniga.

Lisaks nendele tulevad Moskvasse veel Venemaale alluvate Gruusia separatistlike piirkondade Abhaasia liider Badra Gunba ja Lõuna-Osseetia juht Alan Gaglojev ning Bosnia serblaste vabariigi juht Siniša Karan.

Hodges: Trumpi suhtumine Ukrainasse muutub tänu Kiievi edukusele

Ameerika Ühendriikide president Donald Trump on muutmas oma suhtumist Ukrainasse ja selle presidenti seoses Ukraina viimase aja eduga sõjas Venemaa vastu, ütles USA Euroopa-vägede endine juht, erukindral Ben Hodges.

“Trump muutis hiljuti oma tooni Ukraina suhtes – kuidas Zelenski polegi nii halb mees, kuidas nad omavahel läbi saavad, kui muljetavaldavad on ukrainlased võitluses,” rääkis Hodges.

“Sest Trump näeb lõpuks seda, mida kõik on juba näevad: ukrainlased löövad venelasi ja venelasi saadab ebaedu. Ja nüüd üritab Trump ka selles osas oma tooni veidi muuta. Just nendega meil on tegemist,” tõdes erukindral.

Analüütikute hinnangul on Trumpil kalduvus hoida võitjate poole.

Lloyd Austin: Ukrainast on saanud sõjaasjanduse labor

Ukrainast on saanud omamoodi moodsa sõjapidamise labor ja tema innovatsioonitsükkel rindejoonel on kaks nädalat, ütles USA endine kaitseminister Lloyd Austin neljapäeval väljaandele Financial Times.

“Selliste riikide jaoks nagu Ukraina on innovatsioonitsükkel kaks nädalat. Kui nad võtavad kasutusele uue tehnoloogia ja rakendavad seda lahinguväljal, siis suudavad nad seda mõne nädala jooksul uutele väljakutsetele kohandada. See on tõesti tohutu labor,” rääkis Pentagoni endine juht.

Austini sõnul on Venemaa peetav sõda Ukraina vastu muutnud tänapäevast nägemust sõjapidamisest. Droonidest on saanud uute sõdade üks peamisi elemente. Odavad mehitamata õhusõidukid võimaldavad väiksematel armeedel neutraliseerida suurema vaenlase eelise.

Samal ajal on Ukraina näidanud droonide tõhusat kasutamist mitte ainult kaitses, vaid ka rünnakutes Venemaa infrastruktuuri ja majanduse vastu. See hõlmab näiteks lööke naftatööstuse rajatistele.

Eraldi märkis Austin, et praegu tekitab Ukraina vaenlasele rohkem kaotusi, kui Venemaa suudab korvata.

Pentagoni endine juht rääkis ka robotsüsteemide kasutamisest Ukrainas. Eelkõige mainis Austin juhtumit, kus Vene sõdurid kaotasid oma positsiooni alistudes robotitele.

Austini hinnangul pole USA ja NATO samal ajal veel täielikult valmis sellises ulatuses droonisõjaks, mida on täheldatud Ukrainas. Eksministri sõnul on lääneriigid sunnitud looma mitmetasandilise kaitse odavate mehitamata õhusõidukite vastu.

Austin rõhutas, et Euroopa riigid peaksid võtma Venemaalt lähtuvat ohtu tõsiselt ja oma kaitsevõimet arendama.

Endine minister hoiatas, et kui Venemaa režiimi juhti Vladimir Putinit piisavalt ei heidutata, siis võib ta otsustada rünnata mõnda lihtsamat sihtmärki.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1130 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril: 

– elavjõud umbes 1 339 190 (+1130);

– tankid 11 919 (+1);

– jalaväe lahingumasinad 24 538 (+17);

– suurtükisüsteemid 41 630 (+91);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1778 (+2);

– õhutõrjesüsteemid 1370 (+5);

– lennukid 435 (+0);

– kopterid 352 (+0);

– maapealsed droonisüsteemid 1344 (+8);

– operatiivtaktikalised droonid 279 729 (+1817);

– tiibraketid 4585 (+0);

– laevad/kaatrid 33 (+0);

– allveelaevad 2 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 94 879 (+334);

– eritehnika 4173 (+1);

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.