Läti päästeteenistus teatas, et kella 3.30 ajal sai häirekeskus mitu teadet võimaliku tulekahju kohta Rēzeknes asuvas naftahoidlas. Kohale saabunud päästjad tegid kindlaks, et lahtist tuld enam ei ole, aga võeti tarvitusele vajalikud meetmed ühe mahuti jahutamiseks. Hiljem teatati, et neli tühja naftamahutit sai välise mõju tõttu kahjustada.
Teise drooni asukohta pole veel seni teadaolevalt kindlaks tehtud ja otsingud jätkuvad. Läti politsei algatas toimunu uurimiseks kriminaalmenetluse.
Venemaa võimud ja propagandakanalid hakkasid kohe pärast teateid droonidest levitama vastakaid valeväiteid, mille tõenäoline eesmärk on tekitada segadust ja infomüra.
Valeväide nr 1: Ukraina droon ründas Läti reisirongi
„Ukraina FP-1-tüüpi droonid ründasid reisirongi Lätis,“ kirjutas üle kolme miljoni jälgijaga Kremli-meelne Telegrami kanal Mash. Lisaks kordas kanal taas valeinfot, et Balti riigid on avanud enda õhuruumi Ukrainale, et Venemaad rünnata. Mash oli üks peamistest propagandakanalitest, mis hakkas seda narratiivi juba märtsis levitama.
Läti faktikontrolli väljaanne Re:Baltica kirjutas, et valeinfo reisirongi kohta hakkas levima juba mõni tund enne kui üldse ilmusid teated droonidest.
Platvormil X ilmus video väidetavalt Ukraina drooniga pihta saanud põlevast reisirongist juba kell 1.28 öösel, kuigi kohalikud elanikud kuulsid droonidest hoiatussõnumi kaudu veidi peale kella nelja varahommikul. Postituse tegi Kremli-meelne X-i konto „Reagan_Right“, mis levitab süsteemselt Venemaa propagandat.
Kust pärineb video põlevast rongist ja mis tegelikult juhtus?
Video põlevast rongist on pärit Instagrami kontolt „Sadursme“, mis postitas selle juba 5. mail ehk kaks päeva enne drooniintidente Lätis. Konto jagab enamasti pealtnägijate filmitud sisu erakorralistest sündmustest. Sadursme postituses pole sõnagi droonidest või rünnakust, vaid teade, et Lätis Nīcgale vallas süttis rong.
Juhtumil pole droonidega mingit seost. Läti ringhääling teatas 6. mai õhtul ehk päev enne Lätis alla kukkunud droone, et Augšdaugava maakonnas Nīcgale vallas süttis reisirong. Täpsemalt süttis rongi mootoriruum, tulekahju kustutati ja süttimise põhjus ei olnud veel teada. Juhtumi osas algatati kriminaalmenetlus.
Seega kasutas Kremli-meelne konto päris videot, et muuta selle konteksti ja levitada valeinfot.
Otsus: vale. Juhtumil pole droonidega mingit seost. Läti ringhääling teatas 6. mai õhtul ehk päev enne Lätis alla kukkunud droone, et Augšdaugava maakonnas Nīcgale vallas süttis reisirong.
Valeväide nr 2: Ukraina droon tabas Läti elumaja
„Ukraina droon põletas Lätis maha kortermaja. Politsei peab tunnistajaid massiliselt kinni, sõlmib konfidentsiaalsuslepinguid ja ähvardab neid vanglakaristusega,“ postitas X-i kasutaja „veerem33895“ 5. mail eesti keeles.
Seega valeinfo elumaja põlengu kohta levis juba paar päeva enne drooniinsidenti.
5. mail postitas Kremli-meelne X-i konto „Danil Kardashov“ pildi põlevast elumajast ja küsis, miks ründasid „хохлы“ (halvustav venekeelne nimetus ukrainlaste kohta) Lätit, kirjutas Re:Baltica.
Videot jagas omakorda varem mainitud Kremli-meelne X-i konto „Reagan_Right“. Sealt edasi jõudiski postitus eestikeelsele kontole „veerem33895“.
Kõnealune video on tegelikult filmitud 3. mai hommikul Läti linnas Ventspilsis. Tulekahju algas teise korruse rõdust ja levis viienda korruseni. Läti väljaannete uudistes seisab, et tulekahju täpset põhjust ei ole teada ja ametid tegelevad asja uurimisega.
Läti politsei kinnitas Re:Balticale, et tulekahju Ventspilsis ei olnud seotud droonidega. Tulekahju võimalik põhjus oli hooletu ümberkäimine tulega ja politsei on alustanud kriminaalmenetlust.
Ventspils asub umbes 400 kilomeetri kaugusel Latgalest, kus 7. mail droonid päriselt alla kukkusid.
Otsus: vale. Video elumaja põlengust on filmitud 3. mai hommikul Läti linnas Ventspilsis ja droonidega polnud põlengul mingit pistmist.
Valeväide nr 3: Lätit ründasid Venemaa droonid
Eesti sotsiaalmeedias levib ka väide, et Lätit ründasid hoopis Venemaa droonid.
Pole ühtegi tõendit ega kinnitust selle kohta, et tegu oli Venemaa droonidega. Läti peaminister Evika Siliņa rõhutas, et veel ei ole võimalik öelda, kes droonid teele saatis, seda endiselt uuritakse.
Läti kaitseminister Andris Sprūds ütles Läti Televisiooni saatele „Rīta panorāma“, et esmapilgul on olemas võimalus, et need on Ukrainast Venemaale saadetud droonid, aga see on praegu ainult oletus ja seda tuleb uurida, vahendas Delfi.
Otsus: vale. Pole ühtegi tõendit ega kinnitust selle kohta, et tegu oli Venemaa droonidega ja asjaolusid veel uuritakse.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare