Tulemus on oodatust märgatavalt nõrgem, kuna keskpank prognoosis varem samaks perioodiks 1,6% suurust kasvu. Pank põhjendas majanduslangust käibemaksumäära tõusu, ebasoodsate ilmastikuolude ning vähemate tööpäevade arvuga.
President Vladimir Putin ei pea neid selgitusi aga ammendavaks. Aprillis märkis ta, et ametlikud põhjendused ei selgita majanduse loodetust kesisemat käekäiku, nõudes viivitamatuid meetmeid kasvu taastamiseks.
Moskvat survestab ka üha suurenev eelarvepuudujääk. Aasta nelja esimese kuu eelarvedefitsiit ulatus 5,9 triljoni rublani (79,5 miljardit dollarit), moodustades 2,5% SKPst. Seda on oluliselt rohkem kui kogu aastaks kavandatud 1,6%, vahendab Bloomberg.
Venemaa rahandusministeeriumi andmetel kasvasid riigi kulutused nelja kuuga ligi 16%, sealjuures suurenesid kulud riigihangetel koguni 41%.
Kuigi aprillis kerkisid Venemaa naftatulud Iraani konflikti tõttu viimase poole aasta kõrgeimale tasemele, on nafta- ja gaasisektori kogutulu nelja esimese kuuga aastases võrdluses langenud Bloombergi teatel tervelt 38%. Peamised põhjused on nii aasta alguses Venemaa toornaftale rakendatud märkimisväärsed allahindlused kui ka Ukraina rünnakud naftataristu vastu.
Majandus langeb hoolimata intresside langetamisest
Majandusraskused on tabanud Venemaad hetkel, mil keskpank on tegelenud intressimäärade langetamisega. Kui aasta tagasi oli Venemaa baasintressimäär 21 protsenti, siis praeguseks on see langetatud 15%-le. Keskpank langetab intressimääru, kuna kõrged laenukulud on viimasel kahel aastal takistanud tööstustoodangu kasvu ja ettevõtlusinvesteeringuid.
Samal ajal pole kõrged intressid suutnud ohjeldada inflatsiooni, mis vähendab jätkuvalt elanikkonna ostujõudu.
Esimeses kvartalis ulatus hinnatõus 5,9 protsendini, mis oli küll veidi madalam prognoositud 6,3 protsendist. Keskpank sihib 2026. aasta inflatsiooniks 4,5–5,5%, eesmärgiga jõuda järgmisel aastal tagasi 4% tasemele. Siiski andis Elviira Nabiullina juhitav asutus mõista, et suhtub intressimäärade edasisesse alandamisse ettevaatlikult. Põhjusena viidati inflatsioonisurvele, mis tuleneb väliskeskkonnast ja eelarvepoliitilistest valikutest.
Mõistagi mõjutab Venemaa riigieelarvelisi kulusid ka sõda Ukrainas. Kuigi tänavune eelarve nägi ette kaitsekulutuste vähendamist, on süvenenud kartus, et jätkuv sõjategevus nõuab planeeritust märksa suuremaid ressursse.
Keskpanga prognoosi kohaselt kasvab majandus teises kvartalis 0,9%, tuginedes suuremale tööpäevade arvule võrreldes eelmise aastaga. Kogu aasta majanduskasvu prognoos jäeti vahemikku 0,5–1,5%, viidates madalale tarbimisnõudlusele ja tagasihoidlikule investeerimisaktiivsusele.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (17)